Tallinn: ontliku prügikodaniku jaoks ei muutu miski
“Väide, et midagi tuli väga üllatusena ei ole tõsiseltvõetav. Neli aastat öeldi ette,” kinnitas Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek Delfile, sest jäätmeseadus jõustus juba 1. mail 2004. aastal ja seal oli kirjas sorteerimiskohustuse jõustumine 2008. aastast. Seaduse eesmärk on anda Eesti panus taaskasutamise edendamisse ja vähendada kliima soojenemist.
Linnavalitsuse teavitustööd pidas pressikonverentsil piisavaks ka abilinnapea Deniss Boroditš.
Nüüd jõustunud sätte kohaselt on jäätmete vedajatel keelatud tavapärase segaolmejäätmete hulgas viia prügimäele ohtlikke jäätmeid (patareid, akud, elektroonika, värvid, rehvid, oksad jne). Konteinerid, milles tuvastatakse ohtlikke jäätmeid, jäetaksetühjendamata ja sellest teavitatakse kinnistu valdajat.
“Juhul kui konteinerit avades on näha, et seal sees on ohtlikud jäätmed, ei saa vedaja seda kaasa võtta juba seetõttu, et prügila temalt seda vastu ei võta. Prügilal on vastutus: kui tema võtab vastu töötlemata jäätmed ja suunab need ladestusalale, siis järgmine samm on, et kui keskkonnainspektsioon tuleb kontrollima, siis sealt edasi tulevad juba trahvid. Prügilalt saab nõuda kümnekordset saastetasu,” selgitas Eesti Jäätmekäitlejate Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
Kui senises nö tavalises prügikonteineris, ehk seaduse mõistes segaolmejäätmete konteineris, avastatakse paberit, pappi või toidujäätmeid, siis see konteineri äraviimist ei takista. Seaduse mõtte kohaselt soovitakse inimestele lihtsalt anda võimalus sorteerida taaskasutatavad materjalid eraldi ja nende äraveo hind on odavam.
Näiteks kui 240-liitrise mahutavusega segaolmejäätmete konteineri tühjendamine maksab Tallinnas kuni 79 krooni, siis sama suure paberi ja kartongi konteineri tühjendamine ainult 42 krooni. “Jäätmevedaja ei saa kedagi trahvida, saab tuvastada vaid, kas ta saab konteineri ära viia või ei saa, saab teavitada jäätme valdajat ja kohalikku omavalitsust,” kinnitas Rüütelmann.
Küll aga annab seadus jäätmete vedajale õiguse võtta prügi omanikult lisaks pool hinnakirjas sätestatud konteineri tühjendustasust, kui ei pääseta kokkulepitud päeval konteinerit tühjendama või kui spetsiifilise prügi konteineris on sinna mitte kuuluvaid jäätmeid
Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke.
Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastab tekkivate jäätmete hulgale.
