Ahlbergi korteriafäär sai viimase pitseri
Ahlberg ise eitas seda ja põhjendas oma igapäevast korteris käimist sellega, et ta käib oma sõbral külas. Nende külaskäikude tulemusel hakanud aga korter linnaametnikule meeldima ja Ahlberg otsustaski selle ära osta.
Oma korteris külas käima enam ei pea
Pika tänava korteritehing sai lõpliku pitseri 11. septembril korteriomandi kinnistamise näol. Lõppevat aastat võib Ahlberg pidada kordaläinuks, sest ta ei pea talle meeldinud korteris enam külas käima, vaid saab avalikult nautida vanalinnas paikneva kinnisvara omaniku staatust.
Põhjust, miks Ahlberg tahtis Pika tänava majas elamise fakti suure saladuskatte all hoida, tuleb otsida linnaga sõlmitud üürilepingust, mille järgi oli sundüürnik Jaamal eluruumi allkasutusse andmine keelatud.
Ahlberg ise ei soovinud korteri omandamise tagamaid Äripäevale valgustada. “Minu jaoks on see asi lõpetatud,” ütles ta Äripäevale kolmapäeval ja pani telefonitoru ära.
Vanalinna kortereid sundüürnikele jaganud komisjoni töös osalenud Ahlbergi jaoks lõppes korteritehingute saaga õnnelikult.
Mis kõige tähtsam, ka korteri ostuhind oli ostjale soodne, sest kinnistusraamatust selgub, et miljonikorteri soetas linnaametnik Ahlberg hüpoteeki seadmata. Tehingut uurinud politsei kuriteotunnuseid ei tuvastanud. Ahlberg sai endale sundüürnikule mõeldud korteri. Ja mis kõige tähtsam, ka korteri ostuhind oli ostjale tõenäoliselt soodne — kinnistusraamatust selgub, et miljonikorteri soetas linnaametnik Ahlberg hüpoteeki seadmata.
Õnneliku lõpu ootel on aga veel teinegi aukartustäratava ajalooga 18. sajandil valminud rokokoostiilis Pikk tänav 41 asuva hoone korter. See korter on samuti tänu kinnistamisotsusele nüüd ostu-müügikõlblikuks saanud.
Kinnistamist ootab ka Lepajõe korter
Jutt käib korterist number viis, milles kesklinnavalitsusega sõlmitud üürilepingu järgi peaks alates 2004. aasta novembrist elama Kalle Salus, keda naabrite sõnul seal majas aga kunagi pole nähtud.
Tegelikult asustab korterit telestaar Alex Lepajõe, endine sundüürnik Salus ise elavat aga üürikorteris. Sedagi vanalinnakorterit saadab seebiooperi mõõtu skandaal, mis on meedia vahendusel avalikkusele tuntuks saanud kui Alex Lepajõe pööningusõda naabritega.
Jääb üle vaid oodata, millal ilmub linnavolikogu otsus korteri otsustuskorras müügi kohta ning järjekordne märge kinnistusraamatus.
JOKK
Sõber aitab ikka
Veiniärimehest sundüürnik Ivo Jaama sai 70ruutmeetrise Pika tänava korteri 1999. aastal kesklinnavalitsuse otsusega.
23. veebruaril 2006 teeb Tallinna linnavolikogu otsuse korter 21 480 krooni eest Jaamale müüa.
Loetud päevad hiljem otsustab Jaama selle korteri Indrek Ahlbergile edasi müüa.
Kiirustamise põhjus peitub selles, et 1. märtsil hakkas kehtima seadusemuudatus, mis keelas tehingud vallasvaraga. Jaamale määratud korteriomand oli kinnistamata.
Nii kiire müügitehing räägib sellestki, et ostu-müügilepingu kinnitanud notar pidi piltlikult öeldes, sulepea käes, linnavolikogu ukse taga ootama, sest notarid on liiga hõivatud selleks, et neid oleks varnast kohe võtta.
Selle aasta 11. septembril ilmus kinnistusregistrisse kanne, mille järgi on juristi haridusega ametnik Ahlberg ametlikult Pika tänava maja number 41 korteri 9 omanik.
Savisaar lubab avaldada kogu tõe
Tallinna linnajuhid Edgar Savisaar ja Taavi Aas andsid kolmapäeval lubaduse, et veel enne aasta lõppu avaldab linnavalitsus kogu tõe skandaalsete taastamislepingutega sõlmitud vanalinna korteritehingute kohta.
Korruptiivsuse hõnguga sundüürnikele mõeldud vanalinna korterite saaga, mis viis kohtu ette endise kesklinna valitsuse juhi Elmar Sepa ning tõi korruptsioonikahtluse toonasele kesklinna asevanemale Indrek Ahlbergile, jälitab keskerakondlikku linnavalitsust juba aastaid nagu paha hais, mis kuidagi lahtuda ei taha.
Kolmapäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil lubas aselinnapea Taavi Aas õhu puhtaks lüüa ning esitada veel enne aastavahetust linnavalitsusele uurimiskomisjoni ekspertide lõppraporti. Aasa juhitav uurimiskomisjon paistab silma sellepoolest, et suur osa selle liikmetest on keskerakondlased.
Savisaar: meedia kajastab teemat valikuliselt
“See komisjon uuris kõiki toimunud korteritehinguid, millised need tehingud välja nägid, mil moel neid teostati. Komisjoni lõppraportis on ka kõik korteritehingute viisid kirjeldatud, on antud neile komisjonipoolne hinnang,” ütles aselinnapea. Sellega saab Aasa sõnul asjale joon alla tõmmatud.
Linnapea Edgar Savisaar heitis ajakirjandusele ette, et meedia sorib erilise hoolega just Elmar Sepa allkirjaga taastamislepingutes, jättes kõrvale teised vähemalt sama huvitavad korteridiilid.
“No ma ei tea, Palts elab praeguseni majas, mille ta sai Toompeal. Ma ei tea, kas president Ilves elab selles majas ja korteris, mille tema sai Toompeal,” pareeris linnapea Äripäeva küsimusi. “Millegipärast neile ei pööra meie lugupeetud ajakirjandus üldse tähelepanu, sellepärast et liiga paljud nende korterite omanikud on vahepeal saanud tähtsateks riigitegelasteks,” kurtis Savisaar.
Endisi ja praegusi tähtsaid linnaametnikke ja nendega sõbralikes suhetes olevaid ärimehi ja nende firmasid, eri ministeeriumite töötajaid, keskerakondlasi ning kunagisele Koonderakonnale annetusi teinud inimesi leidub aga hulgaliselt ka vanalinna korteri saanud linnakodanike nimekirjas.
Kinnistamine on pidurdunud
Veel on täpselt teadmata, kui palju peitub neid tankistidena kasutatud sundüürnike selja taga. Kas linnavalitsuse kokkukutsutud erikomisjon ka sellele küsimusele vastuse annab, saab näha aasta lõpus.
Kuigi Aasa sõnul jõuab komisjoni raportiga lõplikult ühele poole korteritehingute uurimine, ei taha tehingud ise kuidagi ära lõppeda. Selgus, et lahtisi otsi on veel küllaga ning niipea Mehhiko teleseriaalina veniva korterisaaga lõppu näha ei ole.
Paljud korterid pole veel otsustuskorras sundüürnikele müüdud, kuna mitmetel põhjustel pole linn suutnud korteriomandeid ära kinnistada, vallasvaraga aga ostu-müügitehinguid enam teha ei saa.
Nii mõnigi endine sundüürnik ootab kinnistamist juba kümme aastat ja linnalt võileiva hinna eest saadud väärtuslikust kingitusest räägitakse nüüd üsna hapu näoga või eelistatakse hoopiski vaikida.
Korteriomanikud on teadmatuses
Kesklinna valitsuse vanema asetäitja Jüri Lumbi sõnul ei pruugi kinnistamise protsessi lõpuleviimine automaatselt kaasa tuua linnavalitsuse ja linnavolikogu poolset otsustuskorras müügi heakskiitu.
See sõnum paneb ilmselt nii mõnedki taastamislepingu järgsed inimesed, kes praegu linnale sundkorras üüri maksavad ning enda osa lepingust ehk korteri renoveerimise oma kulu ja kirjadega ära teinud, murelikult kulmu kortsutama.
Nii mõnigi linnaüüriline kurtis Äripäevale oma kurba saatust ning teadmatust ja kindlusetust tuleviku suhtes, kus linnalt odavalt kätte saadud vanalinna korter hoopiski investeeringutega maiustavaks Trooja hobuseks võib osutuda.
Lumbi kinnitusel pole aadresse, kus taastamisleping pooleli, sugugi palju, kogu nimekirjast praegu ehk vaid 2-3 sellist korterit, kus eluruum on üürile antud, kuid pole veel otsustuskorras müüdud.
Kinnistamist venitavad kaasomanike vaidlused
“Üldjuhul võib öelda, et kui kinnistamise probleemid on kusagil üldse, siis enamasti on nad seonduvad kas kellegi kaasomaniku teostatud ning senini seadustamata ehitustegevuse või mõne muu kaasomanike vahelise vaidluse tagajärjel,” kirjutas Lump oma e-kirjas.
“Kuna jutt on kogu nimekirjast paarist-kolmest pinnast, siis ilmselt ei ole see tendentsina märkimist väärt,” lisas Lump. Ta jääb kinnistamata pindade arvust rääkides siiski enam kui tagasihoidlikuks, sest juba paari telefonikõne jooksul nimekirjas olijatele võis selle arvu korrutada kahega.
Jutt on neil sama kui aasta tagasi — korterid on endiselt kinnistamata ning päringute peale kesklinnavalitsusele, millal asi lahenduse võiks saada, tulevad sealt lakoonilised teated — tegeleme.
Murelik korteriomanik Anti Liiv: maja seinad jäävad järjest õhemaks
Vanalinnas korteri saanud keskerakondlasest psühhiaater Anti Liiv pole oma kolme sundüürnikust naabrit kunagi näinud.
Kui Liiv Pikk 67 majas kesklinnavalitsuselt korteri üürile sai, seisis maja tema sõnul püsti vaid mingi gravitatsiooniime tõttu. Aeg-ajalt käis maja hinge kinni pidades kaemas ka muinsuskaitsja Tiina Mägi. “See maja oli varemetes. Kui ma ütlesin taksojuhile, et sõidame Pikk 67, vaatas taksojuht õudusega, kas minu suust kasvavad välja vampiirikihvad,” meenutas Liiv.
Liiv elas vanalinnas hoone varisemise hirmus
Liiv veetis selles lagunevas kivikolossis katuse kaela sadamise hirmus mitu pikka ja üksildast aastat, hakates lõpuks juba muretsema, ega tema naabritega ometi midagi halba pole juhtunud.
“Ma esitasin avalduse ja kuulutasin need inimesed tagaotsitavaiks, kuna ma mitte kunagi ei näinud neid,” rääkis Liiv oma katsetest naabreid leida. Mõne aja pärast asendus haudvaikus aga vilka sebimisega, kus majast saalis sisse-välja terve paraad erinevaid inimesi ning korterite omanikud vahetusid kiiresti.
Ükski neist polnud aga nimekirjas olnud sundüürnik, küll aga tegid mitmete omanikuvahetuste puhul majja asja ühed ja samad näod. Mis teistest selle Pika tänava maja sundüürnikest sai, ei tea ka artikli autor, sest kahjuks ei õnnestunud ühtki neist leida.
Iga järjekordse omanikevahetusega muutsid korterid oma kuju ja suurust, sest müükide käigus neid liideti-lahutati ja uuristati 1,5 meetri paksuseid kiviseinu õhemaks, et väärtuslikule vanalinnakorterile sama väärtuslikke ruutmeetreid juurde tekitada, mille tulemusel tekkisid lisapinnad, mida aga erastamishetke korteriplaanid ei näita.
Uuristamistegevuse vilju sai maitsta ka psühhiaatrihärra ise. “Ma olin parasjagu duši all, kui korraga tuli läbi põrandaplaadi otse üks karvane käsi ja küsimus “Jopp tvaju mat! Kuda papalsa?” kirjeldas Liiv oma esimest tutvust järjekordse uue naabriga.
Erastamise järel põrandapind suurenes
Liivi teada on enamik ümberehitustest muinsuskaitse all olevas majas tehtud ilma vastavate lubadeta ning kriminaalasju on tema sõnul kogunenud kümne toimiku jagu. Selle maja lugu on pehmelt öeldes veider: 1382. aastast pärineval kinnistu ja vähemalt XIX sajandist peale väliselt üldse mitte muutunud maja krundi pindala ja maja põrandapinna ruutmeetrid on ootamatult kasvanud … pärast korterite erastamist.
Korterite kinnistamine seisabki nüüd selle taga, et korteriomanikud ei suuda esitada dokumente oma korteris tehtud ümberehituste kohta. Maja planeering ja korterite üldpinnad on segamini nagu Kört-Pärtli särk pärast pööripäeva ja millal see segapundar lahti harutatud saab, teab vaid vanajumal taevas.
ülevaade
Sundüürnikud tegid linnavalitsuselt saadud korterid rahaks
Mihkel Greps
müüs Laboratooriumi 21 asunud 83,8 ruutmeetri suuruse korteri.
Indrek Tuulik
Riikliku Looduskaitsekeskuse haldusjuht, müüs Laboratooriumi 21 asunud 73,1 suuruse korteri. On annetanud Koonderakonnale 20 000 krooni.
Urmas Sarapuu
müüs Laboratooriumi 21 asuva 97,1 ruutmeetri suuruse korteri.
Janek Parkman
Viru Keemia Grupi juhatuse esimees, müüs Laboratooriumi 86,7 ruutmeetri suuruse korteri.
Marek Demjanov
restoraniärimees, müüs Tatari 5 asuva 111,2 ruutmeetri suuruse korteri.
Mihkel Mürk
müüs 9 päeva pärast korteri linnalt saamist Toom-Rüütli 5 asuvad 86,4 ja 83,3 ruutmeetrit suured korterid edasi Rime Kinnisvarale.
Rein Karemäe
teleajakirjanik, müüs edasi Lai 34 asuva 104 ruutmeetri suuruse korteri.
Jüri Jaama
kandideeris 1996. a kohalikel valimistel Keskerakonna ridades, müüs Sauna 6 asunud 35 ruutmeetri suuruse korteri.
Madis Laas
müüs Lai 34 asunud 104,2 ruutmeetri suuruse korteri.
Kalle Salus
ei ela talle Pikk tänav 41 antud korteris. Seda kasutab Alex Lepajõe.
Helmut Pukk
Müüs edasi Vene 21 asunud 43,7 ruutmeetri suuruse korteri.
Mart Pauklin
müüs edasi Lossi plats 4 asunud 165 ruutmeetri suuruse korteri.
Ivo Jaama
müüs edasi Pikk 41 asunud 75,4 ruutmeetri suuruse korteri. Ostjaks Indrek Ahlberg.
Irina Popova ja Galina Semenihhina
müüsid edasi Väike-Karja 7 asuva 258,6 ruutmeetri suuruse mitteeluruumi.
Helda Salus
müüs Alex Lepajõe vahendusel Munga 8 asuva 81,7 ruutmeetri suuruse korteri.
Prominentsed sundüürnikud pole korterit müünud
Sulev Lääne
töötanud õiguskantsler Allar Jõksi ja siseminister Kalle Laaneti nõunikuna.
Angelika Koha
finantsinspektsiooni osakonna juhataja
Ain Kaljurand
Tallinna Sadama juhatuse esimees
Mart Keskküla
Restori peaarhitekt
Nimekirjad pole täielikud.
