Seetõttu üllatas mind kolleeg Kareli Delfis 11. juunil esitatud väide, et keegi kasutas riigikogu liikme staatuse seadust suitsukatteks, mille varju peideti mahukas maksumuudatuste pakett.
Valitsusliidu esindajana olen hoopis kurb, et tänu kuluhüvitistele on ajakirjandus maksudest suhteliselt vähe rääkinud. Pole ju põhjust häbeneda tulumaksumuudatusi, milles on tasakaalustatult esindatud kõigi kolme valitsuserakonna huvid.
Lihtsustatult öeldes täitis Reformierakond oma valimislubaduse jätkata tulumaksu määra alandamist 18 protsendini, sotsiaaldemokraadid võitlesid välja tulumaksu vaba määra tõusu 2000 kroonilt 3000 kroonile ning IRL kirjutas oma nimele otsuse laiendada tulumaksumaksuvabastust juba alates esimesest lapsest.
Maksuvaba tulu suurendamine on sotsiaaldemokraatide hinnangul kõige õiglasem ja efektiivsem viis tulumaksukoormust vähendada, sest see aitab eelkõige keskmise ja väiksema sissetulekuga peresid. Neis peredes jääb töövõtjatele kätte lisaks täpselt sama palju raha kui kõrgepalgalistel peredel. Samas suureneb nende perede sissetulek tänu maksuvabale tulule protsentides rohkem kui kõrgepalgalistel.
Tõstes nelja aastaga järk-järgult tulumaksuvaba osa jätame kõigile töövõtjatele juba 2008. aastal lisaks kätte 50 krooni kuus ehk 600 krooni aastas. 2011. aastaks jääb praegusega võrreldes igale töövõtjale täiendavalt kätte 195 krooni kuus ehk 2340 lisakrooni aastas.
Sotsiaaldemokraadina pole mul vähimatki põhjust häbeneda ka seda, et tõusevad alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis ning Euroopa Liidu nõudel kehtestatakse mõned uued aktsiisid (näiteks maagaasile kui taastumatule energiaallikale).
Kui suitsukattest rääkida, siis näib pigem, et kuluhüvitisi ja nende tekitatud suurt meediahuvi üritas suitsukattena kasutada Rahvaliit. Tehes riigikogu rahanduskomisjonis vargsi ettepaneku vähendada viina- ja õlleaktsiisi tõusu 10% võrra.
10% aktsiisiseaduses näib väikse kahekohalise numbrina. Nelja järgmise aasta riigieelarvete jaoks tähendab see aga 700-800 miljoni krooni suurust miinust ning alkoholitöösturitele kümnetes miljonites kroonides mõõdetavat suuremat kasumit.
Õnneks jäi Rahvaliit lõpuks alkoholiaktsiisi hääletusel üksi, sest alkoholitööstuse tugev lobby paistis välja isegi kuluhüvitiste tekitatud suitsukattest. Ehk nagu ütles Eesti Päevaleht oma juhtkirjas: “Demokraatlikus ühiskonnas räägivadki seadusloomes kaasa eri huvigrupid. Asi muutub kurjaks aga siis, kui nendest huvigruppidest jääb peale just nende hääl, kellel on enim raha, mitte aga parimad argumendid.”
