Jalgpallimäng ei vigasta aju

Iga jalgpallur, kui ta peaga värava lööb, võib seda kerge südamega tähistada, sest teadlased on tõestanud, et peamäng ei vigasta ajusid. Noorte vutimeeste emad peaksid õigupoolest muretsema vaid juhul, kui väikesed Andres ja Ants peadpidi kokku põrkavad.

Pealöök on täiesti ohutu, kui mängija on selleks eelnevalt valmistunud, kinnitas neljapäeval Põhja-Carolina Ülikooli Chapel Hilli Meditsiinikooli ortopeediaprofessori assistent doktor Donald Kirkendall.

“Eesmärgipärase pealöögi puhul, kui sa tõesti püüad palli peaga suunata ja kui see õnnestub, levib löögi mõju üle terve keha, sest pea kinnitub keha külge pingul kaela abil,” kirjutab ajakirjas Sports Medicine artikli avaldanud uurimisrühma juht.

“Inimesed küsivad, kas peaga pallilöömine tekitab ajuvigastusi. Sihipärase pealöögi puhul seda ei juhtu. Juhusliku pallikontakti korral on see tõepoolest võimalik.”

Siin on oluline vahe, seletas Kirkendall. Juhuslikult pead tabanud pall võib põhjustada vigastusi, sest kael ja keha ei ole pallilöögiks valmistunud.

Lastele tuleb õpetada, kuidas kaela pingutada. “Selle tulemusena levib löögi mõju nii suurel alal, et mõju jääb üsna väikseks,” ütles ta.

Kirkendall ja tema kolleegid vaatasid läbi üle 50 peamängu, peavigastuste ja kognitiivsete häirete kohta alates 1943. aastast USA-s ja Euroopas tehtud uurimuse.

“Kõige tavalisem meetod, kuidas inimene mängus pead vigastab, on kontakt teise mängijaga, kokkupõrge maaga ja väga harva ka peaga vastu väravaposti põrkamine,” ütles Kirkendall.

Kõige tavalisemad peamängust tingitud vigastused on löögid näkku või vastu nina ja see on seotud viletsa mängutehnikaga, rääkis teadlane. Jalgpallur lööb palli peaga keskmiselt kuus kuni kümme korda mängu jooksul.

Õige tehnika nõuab, et palli löödaks otsmikuga, nii et kontakt tekiks umbes juuksepiiril.