Uuring: Estonia uppus arvatust kiiremini

Estonia uppus kiiremini, kui on kirjas ametliku laevahuku uurimise lõppdokumendis, leidis Göteborgi Chalmersi Tehnoloogiaülikooli juures asuv konsultatsioonifirma SSPA Sweden AB, kes sai Rootsi valitsuselt ülesande uurida parvlaeva uppumise järjekorda arvutisimulatsiooni abil.

Uurija Claes Källström juhtis tähelepanu sellele, et mõned uppumise järjekorda puudutavad detailid ametlikust versioonist pole õiged, vahendab Postimees Online.

Mereinsener Jan Bergholz koos meeskonnaga töötas läbi 130 ellujäänu 256 meenutust ja intervjuud laeval juhtunust.

Ametliku raporti kohaselt läks laev kreeni kell 01.14 ja viimast korda nägi Viking Line`i Mariella Estoniat radariekraanil kell 01.50.

Chalmersi uurijate arvates läks Estonia kreeni umbes kaks-kolm minutit pärast kella ühte ning hakkas uppuma umbes kell 01.25. Kümmekonna minuti pärast oli laev veepinnalt kadunud.

Uurijad koostasid intervjuumaterjalide põhjal infobaasi, kus oli võetud arvesse pääsenute koht laeval, toimumisaeg ja sündmuste järjekord.

Andmete analüüs näitas, et laev vajus parema parda suunas kreeni, siis tekkis korraks seisak ja laeva vajumine stabiliseerus, ning lõpuks uppus väga kiiresti.

Uurijate arvates hakkas ventilatsiooniavadest juba siis vett sisse voolama, kui Estonia parras oli 35-kraadises kreenis.

40-kraadise kreeni juures hakkas tüürpoordis asuvatest kuuest suuremast ventilatsiooniavast vett massiliselt sisse valguma ning nende kaudu jõudis vesi 0-tekile. Need kuus ventilatsiooniava kulgesid läbi autoteki ja nende kaudu jõudis vesi ka sinna.