Veelgi erilisem on aga lähenemine — e-riigi loojad lubavad 70 protsenti veebikeskkonna teenitud rahast sealsamas virtuaalkeskkonnas sellesama virtuaalriigi virtuaalkodanike vahel laiali jagada. Kõik registreerunud saavad moodustada koalitsiooni-opositsiooni, Riigikogu, valitsuse jms ning reklaami ja teenuste müügist saadavast tegelikust rahast koosneva riigieelarve jagamisel sõna sekka öelda.
Türner lubab juba lähema aasta jooksul kümnendiku Eestis midagi tootvatest või müüvatest firmadest e-riigi alamaiks värvata. Ettevõttele maksab üks kuu selles keskkonnas end tutvustada (ja hinnapäringutele vastata) 400 krooni. Lisaraha toob muidugi reklaam, millel aga hinnakirja polegi — hind kujuneb oksjonil. Türneri sõnul jääb sel moel ära ka hinnakirja koostamise ja muutmise ränk vaev — hinna paneb paika pakkumise ja nõudluse vahekord.
Keskkonna sisust rääkides on poisid veel veidi napisõnalised, kuid selgub, et peale hinnapäringute tegemise ning poliitiliste jutuajamiste võiks näiteks kirjanikud sinna oma loomingu üles riputada ning selle eest tasugi saada. Kirjatüki juures plinkiva reklaami hinnast lubab Türner 60-70% autorile maksta.
E-riigi loojad ise rahulduvad 30 protsendiga, kuid kuna Türneri sõnul on neil ambitsioonikas plaan juba järgmisel aastal viia keskkonna käive samasse suurusjärku Delfi 30miljonilise aastakasumiga, jääks Türneri-Kivi osaks umbes kolmveerand miljonit krooni kuus. Kuid see on vaid algus, sest e-riik ei tunne riigipiire.