Suitsiidide arv langes järsult

Airi Värnik kirjutab, et Eestis on suitsiidide suhtarv langenud viimase poole sajandi madalaimale tasandile. Ometi rõhutab suitsidoloog, et sellepärast ei või veel, käed rüpes, istuma jääda.

Eesti ei kuulu enam suitsiidiriikide esikümnesse nagu veel 2003. aastal. See on teiste kõrval üks Eesti edu mõõdikutest, kirjutab Airi Värnik Postimehes.

Kui 1994. aastal oli enesetappude suhtarv 41,0 enesetappu 100 000 elaniku kohta, siis 2005. aastal oli see näitaja 20,3 — isegi väiksem kui laulva revolutsiooni ajal 1988. aastal, mil suhtarv oli 24,5, meenutab Värnik.

Euroopa Liidu keskmine suitsiidinäitaja oli kuni laienemiseni kümme, laienemise järel tõusis see 16-le.

„Suitsiidid on vähenenud eeskätt keskealiste meeste hulgas. Vanusegrupp 45–54 kui sotsiaalselt väga tundlik on alati olnud äärmuslik muutuste kandja nii tõusudel kui langustel,” selgitab suitsidoloog.

Suitsiid on kõva argument, see on tundlik indikaator nii individuaalse kui ühiskonna seisundi iseloomustamiseks, selgitab Värnik.

Laulva revolutsiooni ajal toimunud enesetappude vähenemist seletati tekkinud lootuste ja sotsiaalse, aga põhjalikumates uuringutes selgus, et oluliseks mõjuriks oli alkoholi kättesaadavuse piiramine.

Seekordse languse põhjused on veel vaagimata, kirjutab Värnik, ja toob võimalike põhjustena välja majandusliku tõusu, ühiskonna üldise stabiliseerumise, aga ka selle, et võib-olla on kohanemisvõimetuks osutunud kaasmaalased on meie hulgast juba lahkunud.

Samas loodab ta siiski, et osaliselt on suitsiidide vähenemise kaasa toonud ka jõupingutused vaimse tervise edendamisel.

„On ju vaimne tervis ja vaimne heaolu nii üksikisikute, perekondade kui kogu ühiskonna elukvaliteedi ja tööviljakuse nurgakiviks, mis võimaldab inimesel tajuda elu tähendusrikkana ning tegutseda loovate ja aktiivsete kodanikena.”

Helsingis 2005. toimunud vaimse tervise konverentsil esitatud arvamuste läbitöötamise järel koostatakse ametlik dokument — “Vaimse tervise valge raamat”, mis peaks avama tee paljudele vajalikele ravimeetmetele. Eestis äratab see loodetavasti ellu ka unustuse hõlma vajunud riikliku vaimse tervise ja suitsiidide preventsiooni poliitikate algdokumendid, loodab Airi Värnik.