Ettevõtjatel tuleb ise mereseadusi teha

Poliitikud soovitasid eile riikliku merenduskava ja maksusoodustuste järele küsinud laevnikel ning sadamaoperaatoritel ise seadusi tegema hakata.

“Ei tasu poliitikutele ette heita, et nad ei suuda kõiges peensusteni minna, näiteks kaubanappuses, jäämurdjate, koolituse ja muudes küsimustes,” ütles respublikaan Sven Sester eile laevnike ja sadamaoperaatorite kokku kutsutud ümarlaual. “Panen kõigile südamele, et enamiku seaduseelnõude puhul tuleb algatus huvigruppide poolt ja poliitikute ülesanne on vaadata, et asi poleks kuhugi poole kaldu.”

EL lubab soodustusi kasutada

Euroopa Liit lubab oma direktiiviga laevnikele mitmeid soodustusi, sealhulgas maksta palka sotsiaal- ja tulumaksuvabalt. Eesti naaberriigid on laevnikele maksusoodustused juba sisse seadnud, samuti lubavad nad oma teedele autoronge.

Eestis on aga nii, et kui Keskerakond on laevnikele maksusoodustuse andmise poolt, siis Reformierakond on selle vastu. “Meie nägemus on tekitada ja hoida soodsat majanduskeskkonda, suhtume aga üsna ettevaatlikult soodustuste andmisse ühele majandussektorile,” laveeris reformierakondlane Jaanus Tamkivi eile.

“Seni, kuni pole kahesuunalisi teid, ei pea maanteeamet võimalikuks autorongide kasutuselevõttu,” sõnas rahvaliitlane Mart Opmann, “ja transpordi arengukava ei hakka vastama küsimustele, kuidas ELi toetusi rakendada. Seda saab teha ainult riikliku meremajanduspoliitikaga.”

Eesti Sadamaoperaatorite Liidu tegevdirektor Ago Tiiman tõdes, et Eestit läbiva transiidi mahud vähenevad eelkõige õli ja naftatransiidi osas, kus rentaablus on kukkunud juba alla 7 protsendi. “See on tubli kingsepavabriku rentaablus,” kommenteeris Tiiman olukorda, kus riik lükkab oma kohustusi järjest rohkem ettevõtjate kaela.

Venemaale minev kaup Eestit ei läbi

“Kaubavood on läinud Eestist mööda,” lisas Viktor Palmet sadamate liidust. “Need on tarbekaup, elektroonika ja sõiduautod.” Tarbekaupade transiit Venemaale on viimastel aastatel suurenenud aga 100% aastas.

Pole ülevaadet, kui palju Eesti päritolu laevu sõidab võõra lipu all. Teada on, et välismaa laevadel töötab ligikaudu 5000 Eesti inimest, enamik neist Hollandi ja Norra laevadel.

Lähipäevil saadab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valitsusse transpordi arengukava, mis hõlmab nii transporti õhus, maismaad kui ka veeteid pidi. Valitsuse juurde moodustatakse transpordikomisjon. Laevnikud ja sadamaoperaatorid kutsuvad uue ümarlaua kokku sügisel.