Aruanne süüdistab Eestit otseselt mustlaste hariduslikus diskrimineerimises,kirjutab Eesti Päevaleht.

Nii sellele kui ka “mustlaste ebaproportsionaalselt suurele tööpuudusele ei pööra võimud peaaegu mingit tähelepanu,” teatab ECRI. Samuti pole komisjoni rumeenlasest ja slovakist raportöörid rahul venekeelse vähemuse olukorraga ega tõigaga, et Eestis elab ikka veel “139 000 kodakondsuseta inimest”.

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo hinnangul on keegi suutnud raporti koostajad lihtsalt segadusse viia, sest Eesti 500 mustlast pole küll kuidagi diskrimineeritud. “Selle kohta pole tulnud võimudele mitte ühtegi kaebust. Ma ei mäleta ka midagi taolist ajakirjandusest,” rääkis Rummo. “Mustlasorganisatsioonide esitatud projektid pole kunagi toetuseta jäänud.”

Lisaks ründab raport Eestit ka integratsioonipoliitika asjus. Integratsiooni sihtasutus saab omad vitsad kätte selle eest, et olevat jätnud unarusse venekeelse kogukonna töötus- ja haridusmured.

“Meil on aastateks 2000–2007 riiklik programm vähemusrahvuste integreerimiseks. Välja on asutud töötama ka järgmist programmi aastateks 2008– 2013,” lükkas välisministeeriumi pressiesindaja Ehtel Halliste need väited ümber. Ebatäpsed on tema sõnul ka andmed, mis puudutavad tööhõivet ja kodakondsuseta isikuid.