Mammidele helkurid külge!

Üleläinud teisipäeval viie paiku sõitsin akuraatselt oma abikaasale tööle järele. Kesklinnast Mustamäele. Et ta kontorist koju viia. Nõmmele.

Endla tänaval äkki autode massiline pidurdamine. Umbes viie auto jagu minust eespool lendas kõrgele õhku kilekott, sealt omakorda lendas välja juustu ja vorsti, piima ja petti. Vöötrajal. Sebral, kirjutab Lembit Remmelgas Maalehest.

Jõudsin vöötrajani just siis, kui džiibi juht oli juba autost väljas, kutsus üht kätt moblaga kõrva ääres hoides abi ja teisega üritas allaaetud vanamammit turgutada. Mammi oli pikali maas, üks king kurat teab kuhu lennanud, ainult valge alushame tumeda sügisvarustuse alt lahedalt näha. Vihma tuli kui oavarrest. Pime ja kole.

Veerand tundi hiljem, abikaasa juba autos ja kodu poole sõites, oli Keskuse ja Akadeemia tee nurgal samasugune mats. Vöötrajal. Sebral. Mikrobuss oli jälle vanamammi alla ajanud. Mammi lebas jälle mustal märjal asfaldil ja jälle andis ainult hele alushame märku tema sealolekust.