Pärast südaööd kogunes umbes kolmkümmend tõrvikutega noort kalmistule monumendi aluse juurde, kus peeti kõnesid ja hiljem rahulikult laiali mindi, teatab ETV.

Südaööl kogunesid noored kõlakoja juurde, kust algas umbes kolme kilomeetri pikkune retk mööda küünaldega ääristatud teed kalmistule. Noored marssisid vaikides või laulsid, keegi neist polnud alkoholi tarvitanud ega agressiivselt meelestatud.

Kalmistule jõudes asetati küünlad ja tõrvikud monumendi aluse juurde ja alustati miitinguga. Kõigepealt sai sõna Lihula vallavanem Tiit Madisson, kes ütles, et kohtutud on kuriteopaigal, kus lakeipoliitikud aasta tagasi monumendiröövi toime panid.

Madisson ütles kõnes, et tal on heameel sellepärast, et eesti vaim püsib vaatamata nendesamadele Partsudele, Leivodele, Antropovitele, Ojulandidele jne, kellel läheb korda ainult, mida arvab meist Moskva juudikongress või New Yorgi juudikongress või mis iganes. See ausamba alus on võibolla suurem sümbol, kui enamik eestlastest oskab kujutleda, sest siin seisis ausammas Eesti meestele, kes julgesid võidelda bolševistliku agressiooni vastu.