Kitsepiimast sai puuginakkuse 27 inimest
Haigestus kümme last ja 17 täiskasvanut. Kodusel ravil oli kolm ja haiglaravi vajas 24 nakatunut. Keegi haigestunutest täielikult vaktsineeritud ei olnud.
Puukentsefaliidi esimesed nähud (palavik koos pea- ja lihasevaluga) ilmnevad 1–30 päeva pärast nakatumist. Vaevused kestavad kuni nädal, mille järel enamik haigestunutest paraneb. Kuid kolmandikul nakatunutest võib viirus tungida ajju ja ajukelmetesse, tekib kõrge palavik, kuklakangestus, oksendamine, uimasus, üldine halb enesetunne.
Tervisekaitseinspektsiooni andmeil on grupiviisilisi piima kaudu puukentsefaliiti haigestumisi Eestis ka varem.
1990. aastate keskpaiku haigestusid puukentsefaliiti ühe pere kolm liiget, kelle majapidamises olid kitsed ja kes kõik tarvitasid kitsepiima toorelt.
1992. aasta novembris haigestus Läänemaal puukentsefaliiti 10 ajateenijat, kes olid joonud toorest lehmapiima. Kõik haigestunud said seroloogilise kinnituse.
2004. aasta juunis haigestus Pärnumaal neli inimest: kolm ühest perest ja nende üks külaline. Kõik haigestunud olid tarvitanud toorest kitsepiima.
Enamasti levib puukentsefaliit puugihammustuste kaudu, kuid ka kitse ja lehma toorpiim ning toorpiimast tooted võivad põhjustada haigestumist. Puukentsefaliidi viirust eritavad loomad piimaga. Eriti suur oht nakatuda lehma või kitse toorpiima joomisel puukentsefaliiti on endeemilistes piirkondades. Eestis on puukentsefaliidi ohualad Saaremaa, Ida- ja Lääne-Virumaa, Läänemaa, Pärnu- ja Tartumaa. Kuid puugivabad pole ka teised piirkonnad.
Puuginakkuse vastu kaitseb vaktsineerimine. Piima aga tuleb enne tarvitamist kuumutada
