Anne Grünberg: Haigekassa aeg on möödas

Eesti Arstide Liidu liikmed leiavad, et Eesti Haigekassa süsteem on oma aja ära elanud ja muutunud tarbetuks koormaks meie meditsiinis — kuna kindlustusmeditsiini raha laekub riigieelarvest, siis oleme sisuliselt taastanud eelarvelise meditsiini, mille puhul Haigekassat oma hiigelsuurte kuludega poleks vaja.

Haigekassa omakulud on üle saja miljoni krooni — see on sama suur raha, mille kulutavad aasta jooksul viis maakonna haiglat Eestis. Haigekassa juhtide igakuine töötasu on kuni kaheksa keskmist kuupalka.

Raviraha võiksid jagada kaks ametnikku sotsiaalministeeriumist, leiab uuest aastast Eesti Arstide Liidu presidendiks asuv Andres Kork. Tema sõnul on Haigekassa tööstiili tõttu kadunud igasugune turumajanduse element--Haigekassa otsustab arstidega nõu pidamata paari inimese häälega, kuhu suunatakse meditsiinis raha ja kuidas seda kasutatakse.

Teiseks suureks ja ebavajalikult ülepaisutatud nõudeks peab Andres Kork arstide liigset paberi- või arvutitööd. Lõputu aruandmine igast liigutusest viib tähelepanu patsiendilt kirjatööle ja suurendab järjekordi. Ka siin on liiale mindud. Andres Kork soovitab eriarstiabi puhul minna sama reformi teed, nagu seda tehti perearstide puhul ja määrata ka eriarstidele pearaha süsteemi, mis lihtsustaks ja muudaks selgeks kogu rahastamise.

Mustamäe Haigla neurokirurgia osakonna juhataja Andres Hellamaa arvates on ebanormaalne, et Haigekassa määrab oma suva järgi raviteenuste hindu arstidega konsulteerimata. See tuletab talle meelde sotsialismiaegu, kui hinnakirjad tulid mitte asjatundjate- vaid ülemuste käest. Samuti leiab ta, et oleme tagasi eelarvelises meditsiinis, kadunud on kindlustusfunktsioonid.

Haigekassa juhatuse liikme Toomas Palu sõnul võiks seda probleemi arutada vaid Riigikogu tasandil, sest seadustega on Eestis praegu solidaarsusel põhinev ravikindlustussüsteem, mille vahendeid administreerib Haigekassa. Toomas Palu leiab, et Haigekassa olemasolu on määratud meie ühiskonna poliitilise valikuga ja selle üle arutlemine ei kuulu arstide pädevusse. Eriarstiabi pearahasüsteemi ei näe ta perspektiivikana seetõttu, et siis ei saaks inimene valida haiglat. Kuigi haigla juhtkonnale oleks see mugav tee, poleks see patsiendi huvides hea lahendus.

Meditsiinitöötajate arvates on meditsiini üle otsustamisel liiga vähe sõnaõigust arstidel aga üle nende pea toimetades ei parane arstiabi kvaliteet, sest ametnikud haigeid ei ravi.