Paraku tuleb kohtuotsuse juures tähele panna seda, et äkksulgemise kohtus vaidlustanud ametiühing sisulist võitu ikkagi ei saanud, sest ERT likvideerimise otsus jäi kehtima. Teisisõnu on jätkuvalt jõus ka Kreeka valitsuse plaan neile ebamugav organisatsioon asendada uue, neile sobilikumaga.

Arvestades rahva – valijate – reaktsiooni valitsuse otsusele, mis väljendus suures protestilaines, võib muidugi juhtuta ka see, et valitsuskoalitsioon laguneb ning erakorraliste valimiste tulemusel loodav uus valitsus rahvusliku ringhäälingu likvideerimise plaani peatab. Näis…

Asjatundlikud kommentaatorid on õigesti öelnud, et Kreeka valitsuse avaõigusliku ringhäälingu likvideerimise otsuse kaks peamist ajendit on esiteks totaalselt ebademokraatlik käitumine võimust sõltumatu avaõigusliku meediakanali suhtes ja teisalt valitsuse soov riigisektori kulusid järsult kärpida.

Kui kärpimine on ka meile endile hästi tuntud ja omal nahal tunnetatud teema, siis avaõigusliku ringhäälingu sulgemine või tugev reformimine tundub vast enamusele meist kaugeks jäävat. Kuid Eesti meediapoliitika detailide vastu huvi tundvate jaoks pole ka see teema lähiajaloost võõras.

Seitse aastat tagasi nägi justiitsminister Eesti Rahvusringhäälingu seaduse projektis ette, et uus loodav organisatsioon alustab täiesti tühjalt kohalt. Eesti Televisioon ja Eesti Raadio oleksid lihtsalt likvideeritud, õigusjärgsus katkenud, organisatsioonides töötavad inimesed vallandatud. Uus organisatsioon oleks palganud uude struktuuri uued inimesed. Kõlab justnagu Kreeka valitsus?

Mis oli selle idee toonane taust? Julgen arvata, et see oli Kreekale sarnane – soov vähendada riigisektori kulutusi. Aga mis veelgi olulisem ja millest idee autor(id) avalikult ei rääkinud, oli Eesti Raadio ja ETV valitsuskriitilisuse vähendamine. Seda võib ka teisiti sõnastada – valitsusmeelsuse tõstmine.

Ma ei taha siin mingil juhul toetada äärmusi, et avaõiguslik ringhääling peabki kõiges ja alati valitsust siunama või siis kõiges ja alati kummardavas kõneviisis valitsust kiitma. Avaõiguslik ringhääling peab olema nii kriitikas kui ka kiitmistes tasakaalustatud, arukas ja argumenteeritult arutlev. Sellise positsiooni probleemsus peitub võimu võimus kritiseerijat rahaliselt karistada ja kiitjat rahaliselt motiveerida.

On põhjust arvata, et Kreeka ERT sulgemise (üheks) põhjuseks oligi just nende ajakirjanike liigne (?) võimukriitilisus. Kui tuua paralleel kodumaalt, siis on ju tõenäoline, et kui Tallinna TV hakkaks ootamatult linnavõimu ägedalt kritiseerima, siis toimuks oluline kaadrimuudatus või suletaks kanal päevapealt. Aga nii nagu ei maksa seda ohtu karta, pole ka otsest hirmu, et avaõiguslik ERR peaks eelarveläbirääkimistel oma ajakirjanduslikku sõltumatust kahandama hakkama. Me elame õnneks ikkagi Eestis.

Loodame, et ERT asemele loodaval struktuuril õnnestub euroopalikke ajakirjandustraditsioone ja põhimõtteid järgides ning mõistlikult majandades Kreeka rahva jaoks olulist funktsiooni võimalikult kiiresti täitma hakata.