Andres Dvinjaninov: film on muusikali kõrval möga!
Kui mõned aastad tagasi kerkis muusikale nagu seeni pärast vihma, siis nüüd on head ajad möödas ning publik päris kõike enam ei söö. „Keskkoolimuusikali“ lavastamine on aga nagu tabamus naelapea pihta – tegemist on 2006. aastal Ameerikas loodud Disney muusikafilmiga, mis sai noorte seas hetkega ülipopulaarseks. Film on linastunud ka Eesti kinodes ning peategelaste posterid ripuvad ilmselt paljude Eesti tüdrukute tubade seintel.
Film on lavastuse kõrval täielik möga!
Muusikali lavastaja Dvinjaninov rääkis Delfile, et pakkumist kuuldes ei vallanud teda just eriliselt soojad emotsioonid. „Ma ei arvanud, et see on maailma parim asi, mis on vaja kindlasti ära teha,“ rääkis lavastaja, et tema esimene reaktsioon oli pigem põlgav. Siiski otsustas mees pähkli pureda võtta. Mida rohkem ta ennast selle mõttega harjutas ning töösse sukeldus, seda enam hakkas tükk talle meeldima.
„Täna ma saan aru, miks see on maailma enimmüüdud muusikal - sinna on sisse kodeeritud mingisugune hitivalem, mis töötab väga ilusti,“ rääkis Dvinjaninov „Keskkoolimuusikali“ fenomenist.
„Keskkoolimuusikali“ filmidest oli mees varem näinud viimast ehk kolmandat jagu, mida lavastaja ei söandanud isegi kommenteerima hakata, sest see oli tema sõnul lihtsalt nii halb. Vaatamata sellele võtaks ta kohe vastu pakkumise, kui tal palutaks lavastada Eestis muusikali teine ja kolmas osa.
Te küsite, miks? Sest lavastaja sõnul on film lavastusega võrreldes täielik möga!
„See kõlab nii, nagu Dvinjaninov oleks hulluks läinud, aga paraku nii ma mõtlen,“ on lavastaja oma sõnades täiesti kindel ja lisas, et Nukuteatri „Keskkoolimuusikali“ lahendus on palju nutikam ja vaimukam kui Ameerika variant.
„Olen nõus, et film on see, mis on tekitanud publikuhuvi, aga eesmärgiks on olnud teha asja paremini kui film. Lähteülesanne peaks olema asja elamapanemine, et see ei oleks imal noorte inimeste armastuslugu.“
Ka peaosatäitjatega on lavastaja väga rahul – kuigi Kristjan Kasearu ja Ott Lepland mängivad peategelast Troyd erinevalt, saavad nad mõlemad väga hästi hakkama. Selleks, et meie lavadel Ameerikast pärit tegelased liiga läägelt ei mõjuks, on rolli vormitud nurki ja nüansse – nii on võimalik isegi Troy tegelaskujus natuke Joosep Tootsi näha.
Kuigi näitlemisega tegeleb ka Andrese vanem poeg Markus, teda „Keskkoolimuusikalis“ laval näha ei saa. Gümnaasiumi lõpuklassis käiv poeg isegi ei proovinud muusikali osa saada. „Ma arvan, et tal ei olnud seda aega. Kooli lõpetamine on suur asi,“ usub isa ning lisab, et temal ei oleks selle vastu midagi, kui ka poeg näitlejaameti valiks. „Mina ei ole öelnud seda, et näitleja elukutse on kohutav tragöödia ja ära tõmba õnnetust endale kaela. Mina ei ole ise leidnud selliseid punkte, miks ei peaks teatriga tegelema.“
Kuidas pankurist sai näitleja
Menukate muusikalide „Grease“, „Risk“ ja „Romeo ja Julia“ lavastaja Andres Dvinjaninovist ei oleks aga peaaegu üldsegi näitlejat või lavastajat saanud. Kuna sel aastal, kui Dvinjaninov keskkooli lõpetas, lavakasse vastuvõttu ei toimunud, astus noormees ema soovitusel hoopis Tartu Ülikooli majandust õppima.
Kui järgmisel aastal lavakasse katsed toimusid, siis oli tol ajal Justamendis mängiv Dvinjaninov enda sõnul „loominguliselt pilves ja boheemlaslikus suhtumises“ ja katsetele lihtsalt ei jõudnud.
1984. aastal sai mees siiski aru, et rahalugemine ei ole päris tema ala ning läbis edukalt lavakunstikooli katsed ning võeti vastu 13. lendu, kus lisaks Dvinjaninovile õppisid Piret Kalda, Elmo Nüganen, Anne Reemann, Hendrik Toompere ja paljud teised.
„Minust ei saanud hoiukassa töötajat või hilisemat pankurit,“ tunnistas Dvinjaninov, et isegi kolm aastat majandusõpinguid ei suutnud tema boheemlaslikku meelt murda.
13. lennu üheks diplomietenduseks oli muusikal „Oklahoma!“ Kas võis olla, et just sellest ajast on päris Dvinjaninovi muusikaliarmastus?
Sellele ei olnud lavastaja varem isegi mõelnud ning arvab, et diplomietendus suurt mõju talle ei avaldanud „Muusikalipisik on pärit Londonist, kus ma aastaid hiljem muusikale nägin,“ rääkis Dvinjaninov, kes on Londoni teatrites kümneid muusikale vaatamas käinud.
Kui lavastaja 2000. aastal Nukuteatrisse kunstiliseks juhiks tööle tuli, oli tema sooviks, et nad koos Elmar Liitmaa ja Jaagup Kreemiga koos Londonisse muusikale vaatama sõidaksid. „Sellest sündisid „Risk“ ja „Romeo ja Julia“,“ rääkis Dvinjanonov menukate muusikalide sünniloo.
*****
„Keskkoolimuusikal on 2006. aastal loodud Disney noortemuusikal, mis on purustanud kõikvõimalikud edetabelite rekordid, saavutades tänaseks maailmas suurima muusikalifilmide kassa, mis ületab koguni „Mamma Mia“. „Keskkoolimuusikali“ tähelend sai alguse 2006. aastal Disney telekanalilt USA-s, jõudes sealt edasi kinolinale ja teatrilavadele. Muusikali tähtedeks on Troy ja Gabriella – kaks noort, kes kohtuvad koolivaheajal uusaastapeol. Taas kooli minnes avastab Troy üllatusega, et Gabriella on nende kooli uus õpilane. Üheskoos kandideeritakse kooli muusikali peaosadesse. See aga ei ole sugugi nii lihtne…
