Karis kirjutas eelmise aastaaruande sissejuhatuses, et iseseisvat Eestit on nüüd juba üle paarikümne aasta ehitatud. On tehtud kiireid otsuseid. Mitte alati pole süvenetud. Karis: “Terviklikku ja süsteemset kava Eesti elu edendamiseks pole olnud.”

Tänavu kirjutab Karis sellest, et korras riigirahandus on väga oluline, kuid see ei lahenda iseenesest Eesti ees seisvaid probleeme. Karis: “Me oleme end rakkes hoidnud väikeste otsustega, samas kui mitmed põhimõttelised kestliku arengu valikud on tegemata.”

Kahju, et Ligit pole enam ametis. Võib-olla ta ütleks Karisele, et molekulaarbioloog jäägu oma liistude juurde. Või olgu teatud teemade käsitlemisel ettevaatlik. Vana hea Jürgen Ligi.

Huvitav, kas Reformierakond muutub nüüdsest ise veidi ettevaatlikumaks?

Oravatega seoses pannakse tähele, et Taavi ­Rõivas panustab peaministrina naistele. Peaprokurör Lavly Perling. Väliskaubanduse minister Anne Sulling. Keit Pentus-Rosimannus nagunii. Nüüd lisandus rahandusminister Maris Lauri. Ja võib-olla Marina Kaljurand välisministrina. Kellest Keit paar kuud tagasi kirjutas kui võimalikust vabariigi presidendist (annaks jumal!).

Valitsuses on lisaks kaks naissoost ministrit sotside poolt.

Mäletate, kuidas alustas Ansipi kolmas valitsus 2011.aastal? Keit Pentus (tollal Rosimannuse-lisandita) oli valitsuse ühispildil nagu üksik lillepõõsas mustadest ülikondadest müüri taustal. Praegune valitsus näeb oluliselt tasakaalustatum välja.

Toimuvale on veel üks seletus. Reformi sees käib põlvkonnavahetus. Veteranid puksitakse välja, asemel tuuakse inimesed, kes a) pole Rõivase-sugustele poistele omal ajal andnud käsku minna plakateid kleepima või kohvi keeta, b) ei oma iseseisvat poliitilist kapitali ja on täielikult sõltuvad partei juht­niiditõmbajaist.

Mida see meenutab? Neile, kes teavad ÜK(b)P – Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei ajalugu, meenutab see vana kommunistlikku praktikat, mille kohaselt vana kaardivägi lastakse vetsupotist alla, et uus põlvkond saaks takistamatult asju ajada.