Hans Luik üritas samas vihkamistunnis samuti näha Rüütli valimises üksnes positiivset, kelle kõrge punaminevik ei vääri liigset rõhutamist. Arvestagem siinkohal, et osaliselt Luigele kuuluvas EPLis ilmus veel valimispäeval nelja inimese intervjuu, kus ka Luik ise kõvasti Tulvistele panustas (neljast üks toetas Kreitzbergi, kolm Tulvistet, EPLi sama päeva juhtkiri andis otsesõnase soovituse ekskommunist Rüütlit mitte valida)
Päris naljakas oli Postimehe uudistejuhi Kalle Muuli pühapäevane etteaste Raadio 2-s. “Mida rohkem ma mõtlen, seda enam saab mulle selgeks kui hea on Arnold Rüütli valimine presidendiks,” seletas Muuli. Seesama Muuli, kelle osalusel teostus Postimehe projekt, kus Rüütli reitingu üleskloppimisega üritati kolmikliidu hääled koondada Toomas Savi taha.
Muuli nägi Rüütli põhilise pooltargumendina, et nüüd presidendi roll Eestis väheneb ja võiks edaspidi ka sootuks kaduda. Enda väitel ülimalt marginaalse ametikoha täitmise analüüsiks kulus Muulil siiski kolmveerand saatetundi. Teiseks avaldas Muuli lootust, et erinevalt Isamaa ja EÜSi presidendist Lennart Merist saab Arnold Rüütlist võrdselt kõikide Eesti parteide president. Kuigi Rüütel on Meri kõrval oluliselt tolerantsem tegelane, on ta siiski nii nagu Merigi poliitik ja valitud presidendiks opositsiooni häältega. Kui Rüütlist peaks Muuli ideaalis tõepoolest saama võrdväärselt opositsiooni ka koalitsiooni poliitik, siis on arusaamatu, miks kolmikliidu parteid omavahel selle mittepoliitilise ametikoha täitmise pärast seni tõsisemasse tülli on pööranud.
Õukonnameedia on võtnud omaks, et Rüütli presidendiks valimise peamine põhjus on kolmikliidu poliitika ja poliitikute ülbus. Sellegipoolest jätkub muulidel ikka veel kuraasi väita, et Rüütli valimine polnud mitte niivõrd opositsiooni tugevus kui koalitsiooni nõrkus.
Kuigi valimiskogus sai Rüütel üle künnise tõepoolest vaid kolme häälega, on siiski vaieldamatu seik, et opositsiooni presidendikandidaatidele antud häälte hulk ületas Eesti esinduslikuimas kogus koalitsiooni nii esimeses kui teises valimisvoorus. See tähendab, et koalitsioonil puudub alates reedest Eesti valitsemiseks vajalik enamus.
Õukonnameedia tellitud senised arvamusküsitlused, mis on järjekindlalt näidanud opositsiooni reitingu allajäämist valitsusparteidele, on seega oma valitsust kaitsva toime minetanud. Pealegi läheb küsitlusfirmadel pärast Savi ja Tulviste promomist nüüd mõni aeg oma usaldusväärsuse taastamiseks.
Hans H. Luik väitis laupäevases raadiotunnis, et ka Rüütlist tegi presidendi meedia. Täpsem oleks siiski öelda, et Rüütlist sai president kogu õukonnameedia süstemaatilistele vastupidistele ponnistustele vaatamata.
Veel ei peegeldu kolmikliidu juhtpoliitikute sõnavõttudes ega nn “vabas ajakirjanduses” siiski veel mõistmine, et 21. septembril Arnold Rüütli valimisega presidendiks on Eesti poliitikas paradigma vahetunud. Niisamuti, nagu sõjaks valmistuvad ameeriklased saavad üsna omamoodi aru sellest, mis muutus maailmas 11. septembril terrorirünnakutega.
