Kuna ta ei saanud nõukogude ajal oma loovust teisiti rakendada, siis pidi ta seda metsas tegema. Umbes kolmanda korruse kõrgusel oli kümne ruutmeetri ulatuses laotatud lambavilla — Vaike pidas lambaid –, kus ta magas.

Oma ehitamise süsteemi ta ei osanud seletada. “Need on loodusjõud, mis mind aitavad.” Kui küsisin, kuidas ta need palgid sinna üles sai, vastas Vaike: “Ma ei tea, võtsin sülle ja läksin.”