Aivar Sõerd astmelisest tulumaksust: „Vaesuse ümberjaotamine ei tee meid õnnelikumaks.“

 (401)
Aivar Sõerd astmelisest tulumaksust: „Vaesuse ümberjaotamine ei tee meid õnnelikumaks.“
Päevaleht/Pressifoto, Terje Lepp

Astmeline tulumaks on rohkete erandite ja erisustega keerukas süsteem, mis põhjustaks maksude vältimist ja tooks kaasa maksukoormuse tõusu.

Delfi avaldab riigikogu liikme Aivar Sõerdi kommentaari TTÜ professor Rainer Katteli kriitikale Eesti maksusüsteemi osas. Eelmisel nädalal kirjutas TTÜ professor Rainer Kattel järgmist: „Kõige enam torkavad Eesti maksusüsteemis silma kolm probleemi: esiteks on Eesti maksusüsteem regressiivne (vaene inimene maksab suurema osa oma teenistusest maksudeks ja mitte ainult tulumaksu, vaid ka aktsiiside ja käibemaksu kaudu); teiseks on töökohtade loomine kallis, kuna võrdlemisi kõrget sotsiaalmaksu maksab just tööandja; ja kolmandaks eelistab tänane süsteem kapitaliinvesteeringuid inimkapitali arendamisele (läbi ettevõtluse reinvesteeritud tulu tulumaksuvabastuse).“

Aivar Sõerd:

Valitsusliit on teinud teadliku valiku langetada üldist maksukoormust, eriti just tööjõumakse, et soodustada töökohtade loomist ning anda inimestele enam võimalust oma teenitud raha üle otsustada. Seda on nii meile kui mitmetele teistele riikidele soovitanud ka rahvusvahelised eksperdid - Rahvusvaheline Valuutafond, OECD ja paljud teised. Vastu on võetud seadus langetada tulumaksumäär 20%-ni (aastast 2015), samuti on peaminister teinud ettepaneku langetada töötukindlustusmakse järgmisest aastast 4,2% pealt 3%-le, mis jätab keskmist palka saavale perele tuleval aastal ligi 200 eurot rohkem kätte.

Tarbimismaksude osakaalu suurenemise ja otseste maksude osakaalu vähenemine riikide maksutulude struktuuris on globaalne suundumus. Üldteada tõsiasi on ja seda kinnitavad ka arvukad uuringud, et kõrged ettevõtte kasumimaksud ja tööjõumaksud avaldavad majanduskasvule ja ettevõtete arengule enam pärssivat mõju võrreldes tarbimismaksudega.

Otseste maksude määrade alanemist tingib ka globaalne maksukonkurents ja globaalne suund kasumimaksude alanemise suunas jätkub. Samal ajal on paljude riikide rahandus sattunud võlakriisis raskesse olukorda ja selleks, et kasvavat eelarve defitsiiti pidurdada on suurendatud just käibemaksu, aktsiise ja omandimakse.

Kui vaadata meie naaberriike, siis kõikides riikides, välja arvatud Venemaa, on käibemaksumäärad kõrgemad kui Eestis. Leedus on see 21%, Lätis 22%, Soomes 23% ja Rootsis 25%.

Palgatulu näidataks kapitalitulu või dividendidena

Eesti maksupoliitiline valik nihutada maksukoormus tulu maksustamiselt tarbimise, loodusvarade kasutamise ja keskkonna saastamise maksustamisele, on olnud teadlik ja pikaajaline valik. Lisaks on meie maksusüsteemi tugevuseks ka lihtsus ja läbipaistvus, vähe on erandeid ja maksuerisusi ning laia maksubaasi olukorras on olnud võimalik hoida maksumäärad konkurentsivõimelisel tasemel. Proportsionaalne tulumaksusüsteem kohtleb erinevaid tululiike võrdselt, ei karista tulu teenimist ja samas tagab maksukohustuste täitmise selguse ja lihtsuse.

Astmeline tulumaks on selle vastand, mis lisaks inimeste maksukoormuse tõusule toob kaasa ka keerukama süsteemi koos rohkete erandite ja erisustega ning põhjustab maksude vältimist ja tasumisest kõrvalehoidmist. Näiteks kui rakendatakse palgatulule maksuastmed, siis püütakse suuremat palgatulu näidata kas kapitalituluna, dividendide või muu tuluna, mille maksumäär on madalam.

Loe veel

Maksusüsteemi ümberpööramine on väga negatiivne signaal ettevõtjatele, samuti kaotaks Eesti olulise argumendi investorite silmis. Investeeringud on aga majanduskasvu tingimus ja läbi nende suureneb meie kõigi heaolu. Lõpptulemusena jääb riigile ka riigieelarve kaudu ümberjaotatavaid vahendeid vähemaks. Vaesuse ümberjaotamine ei tee meid õnnelikumaks.

Loomulikult ei ole ükski, ka meie hästitöötav maksusüsteem ideaalne ja tänapäeva kiirete globaalsete arengute kontekstis vajab seegi aeg- ajalt uuendamist. Aga senise edumeelse maksusüsteemi asendamine astmelise, rohkete erandite ja erisustega, tululiike ebavõrdselt kohtleva kõrgete maksumääradega ning mujal maailmas juba ajale jalgu jäänud süsteemiga oleks ilmselge tagasiminek.

Olgu meie eduka maksusüsteemi tõestuseks kasvõi selline tõsiasi, et viimastel aastatel on maksulaekumised ületanud eelarves planeeritut, maksukoormus on samal ajal aga langenud. Rahandusministeeriumi viimane majandusprognoos näitab, et eelmisel aastal langes maksukoormus 1,5% võrra ja aasta varem 2010 aastal 1,4% võrra. Maksutulusid laekus aga eelmisel aastal 93,5 miljonit eurot rohkem kui eelarves planeeritud.