Aivar Kokk: Riik peab raudtee ehitamiseks laenu võtma
Euroopa Komisjon on Rail Balticu rahastamisotsusega andnud meile küll magusa prääniku, kuid kolme riiki läbiva kiirraudtee sünniks on tarvis teha veel hulk tööd. Eesti raudtee välisühenduste prioriteet on Rail Balticu näol selgelt paigas, aga Eesti siseriikliku raudteevõrgustiku arendamisel on tekkinud mitmesuguseid arvamusi ja ootusi, mis vajavad selgeks rääkimist.
Doteerida tuleb arukalt
Reisijate vedamine raudteel on ja jääb Eestis riigi doteeritavaks. See tähendab, et riigil tuleb pidevalt esitada küsimus, millistel liinidel ja kui suures ulatuses reisijatevedu tellida, et doteerimine ei muutuks raiskamiseks.
Kui suur on ühe või teise otsuse sotsiaalmajanduslik ja regionaalpoliitiline mõju? Kas doteerimisele kulutatud raha tasub end kaudselt ära või on saadav kasu selleks tehtud kulutustega võrreldes ebaproportsionaalselt väike?
Ühistranspordi doteerimise peamine argument on võimaldada inimestel ühenduse pidamine keskus(t)ega, et neil oleks võimalik jõuda mõistliku aja- ja rahakuluga nende teenusteni, mille osutamine on otstarbekas üksnes keskustes. Seega on ühistransport oluline regionaalpoliitiline tööriist.
Eestit viib edasi reaalne toimiv konkurents Tallinna ja Tartu vahel
Eesti regionaalpoliitika üks võtmeküsimusi on Tallinna ja Tartu, laiemalt Lõuna- ja Põhja-Eesti ajaline lähendamine. Sellest, kui hästi õnnestub meil kaks Eesti olulisemat keskust koos nende tagamaadega omavahel ühendada, sõltub meie riigi suurema osa areng.
Lõuna- ja Kesk-Eesti on piirkonnad, kust kolitakse töökoha tõttu Põhja-Eestisse. Kui aga transpordiühendus oleks kiirem, suureneks tõenäosus, et Tallinna kolimise asemel sõidetakse hommikuse rongiga sinna tööle ja õhtuse rongiga tagasi koju Tartusse, Jõgevale või Elvasse.
Selle eeltingimus on mugava, kiire ja taskukohase hinnaga ühistranspordi olemasolu. Praegu kulub bussil Tallinna ja Tartu vahelise maa läbimiseks 2 ja pool tundi, uuest aastast ekspressrongidel pool tundi vähem. Mõlemal juhul on sõidule kuluv aeg ilmselgelt liiga pikk, et see vahemaa iga päev edasi-tagasi läbida.
Bussi sõiduaega ei ole võimalik oluliselt lühendada. Küll on aga võimalik märkimisväärselt lühendada rongi sõiduaega. Rongi sõiduaeg sõltub otseselt piirkiirusest ja see on põhiline tegur, mis mõjutab konkureerimisvõimet teiste transpordiliikidega. Kiirusest sõltub suurel määral rongide sõiduplaani koostamine ja sellest sõltub ka ühe koosseisu veootste arv ööpäevas.
Praegu on Eesti raudteel rongide piirkiirus 120 km/h, kuid see jääb enamikul teelõikudel saavutamata. Arvestades, et uuest aastast alustavad reisijatevedu uued diiselrongid, on mõistlik arendada ka raudteetaristu sellisele tasemele, et rongid saaksid sõita keskmise kiirusega 160 km/h. Selle tulemusel väheneks rongi sõiduaeg Tallinna ja Tartu vahel 80 minutile.
Laenu võtmist arengu tarvis ei maksa karta
Eesti-sisese raudteeliikluse prioriteet peaks olema kiire raudteetaristu ehitamine Tallinna ja Tartu vahele koos Ülemiste uue transpordikeskuse rajamisega. Hinnanguliselt maksab teise rööpapaari osaline ehitus ja kogu infrastruktuuri uuendamine ligi 200-250 miljonit eurot.
Võimalike katteallikaid on kaks - võtta laenu või emiteerida riigi võlakirju. Ma ei pea õigeks üle jõu elamist ja riigi jooksevkulutuste katmist laenuraha abil, kuid ühekordse laenu võtmist kogu riigi arengu jaoks üliolulise projekti tarbeks ei maksa karta. Pealegi suureneks selle investeeringu puhul Eesti väike laenukoormus kõigest ühe protsendipunkti võrra. Lühiajaliselt elavdaks suurinvesteering Eesti majandust ja pikemas vaates aitaks oluliselt tugevdada Lõuna- ja Kesk-Eesti konkurentsivõimet.
Meie ressursid on piiratud, sestap on väga oluline, et me kasutaksime vahendeid otstarbekalt ja ei killustaks end liialt väikeste projektide vahel, mille positiivne mõju on küsitav ja vaevumärgatav.
Uuest aastast teeb rongiliiklus kvaliteedis küll suure hüppe, aga kas sõidugraafikud arvestavad ka reisijate soove?
Elroni poolt välja kuulutatud sõiduplaan seda ei luba. Uue sõiduplaaniga ei jõua hommikul tööle ei Tallinna ega Tartusse. Kui me kohe algusest peale ei saa paika reisijatele soodsat sõiduplaani, siis on hiljem palju raskem inimesi sellega harjutada. Täna on selleks hea aeg, et rakendada raudtee Eesti regioonide ja inimeste teenistusse.
