Ago Gaškov: Spetsialistijaht tööpuuduse ajal

Töötute hulk on Narvas üks riigi suuremaid, kuid ettevõtted otsivad kõrge kvalifikatsiooniga töötajaid tikutulega taga ja ostavad neid üksteiselt üle. Narvas on vähemalt viis metallitöötlemisfirmat, kus kasutatakse arvjuhtimisega (AJP) frees- ja treipinke. Pingioperaatoreid aga ei jätku, ütleb OÜ TPC Narva tegevjuht Olga Gorkovenko. Firma on Rootsis Hallstahammaris asuva metallitööstuse tütarettevõte. Rootsist saadetakse detailid, mis Narvas järeltöödeldakse ja üle kontrollitakse. Narvalaste töö olevat rootslaste omast täpsem.

Kaevurist ei saa AJP operaatorit
Narva kutseõppekeskuses (KÕK) on hea sisseseadega õppeklass, on ka õppekava, aga napib õpilasi. „Metallitöötlejate õppegruppe ei suudeta komplekteerida. Narvas oleks vaja aga igal aastal ette valmistada 10–15 AJP operaatorit,” ütles Gorkovenko, kelle juhendatud paari aasta tagusest praktikagrupist töötab praegu oma erialal vaid paar-kolm inimest. Gorkovenko hinnangul ei suudetud õpilastes eriala vastu huvi tekitada. Need KÕK-i lõpetanud, kes TPC Narvas töötavad, käisid stažeerimas hoopis emaettevõttes Rootsis. „Praegu pidin võtma tööle kolm inimest lausa tänavalt. Õpetame nad ise välja.”

TPC Narva tootmisruumid Narva-Gate tööstuspargis ühes Kreenholmi endises tootmishoones säravad puhtusest, frees- ja treipingid meenutavad Star Treki kosmoselaeva seadmeid. Töö nõuab täpsust – iga detail mõõdetakse lasermõõturi abil üle. Narvas saavad lõpliku ilme näiteks Porsche mootorite osad. Gorkovenko sõnul makstakse katseajal töötajale 6000 krooni kuus, hiljem võib töötasu ulatuda ka 20 000 kroonini kuus.

TPC Narva juhatuse liige Jaanus Mikk: „Nii palju kui mina olen AJP õppeklassis käinud, on see alati tühi olnud, ma pole seal kordagi õpilasi näinud. Ei ole ka kuulnud, et keegi oleks sellest õppekeskusest kuigi palju abi saanud. Et inimene KÕK-i õppima saata, tuleks võtta tööbörsilt töötu. Me isegi üritasime seda, kuid see ei toimi.” Kui inimene on aastaid töötanud kaevurina, ei sobi ta enam AJP operaatoriks, mistõttu tuleb teha propagandat noorte seas. „Selle töö juures on vaja teistsuguseid isikuomadusi, täpsust ja arvutitundmist,” selgitas ta Mikk.

Narva KÕK tõrjub kriitikat
Narva KÕK-i AJP operaatoriks võetakse õppima vaid keskharidusega noori. Õppedirektor Riina Veidenbaum tõrjub TPC Narva kriitikat: „See, kui meie lõpetanud ei taha ühes või teises ettevõttes töötada, tuleb ettevõttega läbi arutada.” Veidenbaumi sõnul pole Narva ettevõtjatel korralikku ülevaadet sellest, mida KÕK õpetab, kuigi õppekavad on kooli koduleheküljel väljas. AJP operaatorite õpperühm on ka sel sügisel avatud, kuid konkurss oli üsna väike. Probleem on selles, et noored ei tea, milliseid töökohti on võimalik pärast KÕK-i lõpetamist saada. „Vajalikke erialasid ja töövõimalusi saavad noortele tutvustada ainult ettevõtjad ise,” on Veidenbaum veendunud.
Eestis on õppedirektori sõnul liiga lihtne õpitud erialast loobuda – näiteks Saksamaal peab pärast kutsekooli lõpetamist vähemalt kolm aastat õpitud erialal töötama, et koolituseks kulutatud raha riigile tagasi teenida.

Ettevõtjad on kurtnud, et kutseharidus ei ole operatiivne. Veidenbaumi sõnul kulub nüüd, mil EL-i kaasrahastusel on õppekavad valmis, eriala avamiseks väga vähe aega, näiteks uuel aastal avatavatest erialadest on põhjust rääkida juba praegu.

Kuidas mujal?
Nordecon Ehitus AS-i juhatuse esimees Piit Jaagant: „Nordecon Betoon ei ole kutsekoolidest tööjõudu saanud, sest tase on seal nõrk ja noored on vähe motiveeritud. Ka mu tuttav Tartu ehitusfirma juht kurtis, et kvalifitseeritud tööjõudu ei ole suurest tööpuudusest ja vähenenud ehitusmahtudest hoolimata kuskilt võtta. Uus jõustunud töölepinguseadus on töötutele liiga kasulik – esimestel töötukuudel makstakse nii head tasu, et see ei motiveerigi tööd tegema. Paljud ei tahagi töötada ega viitsi ka õppida.”

Artikli täisteksti loe Õpetajate Lehest.