Afganistani ajutine valitsus astub ametisse

Afganistani ajutise valitsuse tulevane juht Hamid Karzai on tõotanud 23 aastat kestnud sõja, laastamise ja sõjapealike rivaalitsemised seljataha jätta, kui ta laupäeval ametisse asub. Kuid pilk maa lähiajaloole pole just julgustav.

Põhjaliit, kes Talibani islamiliikumise valitsuse läinud kuul pealinnast Kabulist välja ajas, koosneb enam-vähem neistsamust omavahel tülitsevaist modžaheedidest, kes tulid võimule 1992. aastal, vallandasid neli aastat kestnud kodusõja ja laastasid pealinna rusudeks.

Võib-olla vaid õudused, mida Kabul 1996. aastast saadik Talibani võimu all on talunud, panevad Põhjaliidu vabastajana paistma.

Kui Nõukogude väed 1989. aastal Afganistanist taandusid, jäid Kabuli viimased Moskva-meelsed valitsejad võimule palju kauemaks kui osati oodata.

Kui ÜRO rahuplaan ajutise valitsuse moodustamiseks 1992. aastal nurjus, saabusid peamiselt omavahel võitlevad sissid Kabuli ja muutsid pealinna tänavad lahinguväljaks. Ministeeriumidest said sisside tugipunktid ning koolidest kindlused.

Maa põhjaosast saabunud usbeki sissid, kelle juht oli Abdul Rashid Dostum, omandasid mõne päevaga vägistajate ja rüüstajate maine.

Pakistanis baseeruv puštu pealik Gulbuddin Hekmatyar keeldus sisside uue “koalitsioonivalitsusega” liitumast, eelistades linna raketitulega üle külvata.

Tadžiki komandör Ahmad Shah Masood oli rahva seas populaarsem, kuid ka tema väed rikkusid järgnenud kuudel oma mainet tsiviilisikute kallal jõhkrutsedes.

Mõned nädalad pärast modžaheedide tulekut oli Kabulist saanud omavahel sõdivate vürstkondade kogum, kusjuures mõne pealiku valdused polnud suuremad kui kvartal.

Nelja aastaga hukkus kümneid tuhandeid inimesi ja aina suurem osa linnast muutus rusuväljaks.

Seega pole üllatav, et kui Taliban 1996. aastal Kabuli vallutas, tervitasid seda nii linlased kui ka osa välisvaatlejaid. Loodeti, et uus valitsus toob vähemalt stabiilsuse ning tagab seadustest kinnipidamise.

Taliban võttis kõigepealt ette president Najibullahi, kes oli 1992. aastast saadik ÜRO esinduses elanud. Riigipea peksti läbi, teda lohistati auto taga mitu ringi ümber presidendipalee, misjärel ta lasti maha ja riputati laip laternaposti külge.

Talibani valitsus saavutas Kabulis stabiilsuse vaid jõhkrate repressioonidega ning kodusõja jätkamisega mujal riigis.

Põhjaliidu võitlejate vaoshoitud käitumine Kabulis, mille nad novembris vallutasid, on siiski tekitanud lootuse, et nad on opositsiooniaastatega mõistlikumaks muutunud.

Laupäeval asub Kabulis ametisse kuuekuine ajutine valitsus, kus peamised ministrikohad kuuluvad Põhjaliidule. Karzai poolt räägib seekord see, et tema administratsiooni kuuluvad poliitikud ja tehnokraadid, mitte ainult sõjapealikud ja modžaheedid nagu Talibani-eelses valitsuses.

“Sõjapealiklus ja relvade võim Afganistanis peab lõppema,” kinnitas Karzai sel nädalal Roomas.