Sestpeale kasutab Mart iga võimalust, et jääda üksinda koju ning selle aja täidab ta pornot vaadates ja masturbeerides. Mõnikord jääb tal selleks vaid napid kümme minutit, teinekord aga jätavad vanemad poisi tundideks üksinda koju. Kuid Mart suudab kasvõi päev läbi pornot passida. „Hommikul kell 8 jäin üksi koju ja kell 12 öösel tulid vanemad tagasi, terve see aeg vaatasin pornot, ainult söömas käisin vahepeal” tunnistab Mart. Kui keegi uksekella lasi, siis ei läinud ta avama ning ignoreeris ka telefonihelinat.

Erutus on mõnus

Marti ei häirinud ka see, et iga netis oldud minuti eest tuli vanematel maksta, õigupoolest ei suutnud ta porno lummusele vastu panna. „Teadsin et raha tiksub.....aga ma ei suutnud disconnect vajutada, mõtlesin et 5 minti veel, siis jälle 5 veel jne,” meenutab poiss.

Tulemuseks olid ülisuured telefoniarved, suurim neist 1900 krooni, kuigi lubatud oli poisile vaid 200–kroonise arve tekitamine.

Tuhandekrooniste arvete puhul sai ta lihtsalt vanemate käest sõimata, kuid pärast ligi kümnekordset limiidiületust, karistati Marti neti väljavõtmisega kaheks kuuks. Kuid ka see ei suutnud poissi pornost võõrutada. Nüüd tulid appi arvuti kõvakettale salvestatud fotod. Neid oli seal parematel aegadel ligikaudu 15 000.

Tänu pornograafia vaatamisele on Mardil harjumuseks saanud iga päev mitu korda masturbeerida.

„Ilma selle tegevuseta on raske ja see tegevus tuli selle pärast, et vaatasin pidevalt pornot.......ja vaatan sellepärast, et see tegevus meeldivam oleks,” selgitab Mart põhjusi ja tagajärgi.

Kui ta praegu mingil põhjusel Internetti või arvuti taha ei pääse, siis kasutab ta fantaasiat ja rahuldab ennast WC–s. Ning masturbeerimata Mart oma sõnul olla ei suuda. „Erutus on mõnus ja iga kord nagu esimene kord,” kinnitab ta.

Kui algul rahuldasid Mardi vajadusi vaid pornopildid, siis aasta aastalt vajab ta üha „kangemat kraami” ning nüüd, mil arvuti on püsiühendusega Internetis, on Mart läinud fotodelt üle videode vaatamisele. Neid on tal masinas 18 gigabaiti. Põhiliselt hangib ta hardcore pornofilme FTP–serveritest või siis tasuliselt aadressilt sex.pri.ee. Viimase kohta teab Mart, et neil on „nii emane süsteem, et kõik saab tasuta kätte.”

See on nagu narkootikum

Mart tunnistab, et Interneti–porno vaatamise eest peab ta hoolimata püsiühendusest maksma siiski üsna kõrget hinda. Nimelt on pornosõltuvus hakanud segama tema reaalset elu. „Olen paras arvutifriik,” tõdeb ta.

Ajapikku on sõpru vähemaks jäänud, sest nende jaoks ei ole porno kõrvalt enam mahti. Ka koolis liigub kõik allamäge. Selle aja, mis Mart õppima peaks, kulutab ta tavaliselt porno vaatamisele. Kuni kuuenda klassini rõõmustas Mart vanemaid ainult viitest koosneva tunnistusega, kuid nüüd kogub ta veerandi lõpuhinneteks vähemalt üheksa kolme.

Kuna Internetis üldjuhul laste pornot ei levi, süüdistab Mart netipornot ka selles, et talle nüüd vaid vanemad naised huvi pakuvad, neid piidleb ta ka tänaval käies.

Päris oma tüdrukut pole Mardil olnud, ka siin näeb Mart põhisüüdlasena just huvi netiporno vastu, mis ei lase tal õhtuti väljas käia ja omaealistega suhelda. Ta tunnistab, et on reaalelus häbelik poiss, kes ei julge tüdrukutega rääkima hakata.

„Aga netis võin rääkida mida iganes, tegelen jututubades ka küberseksiga,” kinnitab Mart.

Ta loodab, et ehk vabaneb porno küüsist siis, kui endale virtuaalsete kaunitaride asemele päris lihast ja luust tüdruku leiab. Kõik senised katsed juba koormavaks muutunud harjumusest vabaneda, on tulutult liiva jooksnud. „See on nagu narkootikum, ilma on raske,” ütleb ta.

Meeleheitliku katsena blokeeris Mart pimesi sisestatud paroolide abil otsingumootorites teatud sõnade otsimise. Kuid see ei andnud soovitud efekti. Mõne aja pärast häkkis poiss need paroolid taas lahti ja kõik läks harjumuspärast rada pidi edasi.