15 aastat kodumaiseid arvuteid
Tol hetkel oli üks personaalarvuti nii kallis, et sama raha eest võis osta omale sõiduauto “Žiguli”. ML-i asutaja Rainer Nõlvak oli üks esimesi, kes hakkas Kaug-Idast arvutiosi tooma ja Eestis arvuteid koostama. Esimesed viis 286-protsessoriga arvutit pandi kokku 1992. aasta kevadel. Selline arvuti maksis 2500 dollarit või siis 40 000 rubla. Kui see tundub tänapäevalgi üsnagi suur number ühe PC eest, siis võrdluseks võib tuua tolleaegse programmeerija kuupalga — seitse dollarit kuus.
Arvutit said endale lubada vaid suured Nõukogude Liidust jäänud ettevõtted või esimesed kanda kinnitavad välisfirmad.
Rainer Nõlvak on ajakirjandusele meenutanud, et esimeste arvutite koostamine oli nagu viiuli häälestamine. Nendega oli üks igavene häda ja viletsus — komponendid pahatihti ei sobinud ja selleks, et arvuti lõpuks pildi ette võtaks, oli tarvis hulk häälestamist ja juppide sobitamist. Nii võis esimesed MLi personaalarvutid, mis esimestel kuudel müüki läksid, üles lugeda ühe käe sõrmedel.
Sellest hoolimata oli arvutiäri tol ajal nii tulus, et iga kokkupandud arvuti pealt jäi ligi 20 protsenti müügihinnast ettevõttele.
Äri oli siis muidugi praegusega võrreldes üsna kummaline. Näiteks emaplaatide ostmiseks sõideti kõigepealt Kaug-Idasse, otsiti odav hotell ning asuti siis hoolega telefoniraamatuid lappama. Kui toru otsas oli kohalik tootja, üritati kaubas telefoni teel esialgu kokku leppida, seejärel aga ootas ees uus katsumus hiina- või koreakeelsete tänavanimede rägastikust õige vabrik üles leida ning kaup ära osta.
Arvutite kokkupanek oli 1995. aastani ML-i põhitegevuseks. Lisaks tootmisele tegeleti ka hulgimüügi ning arvutitarvikute jaemüügiga, kuna seegi valdkond oli veel üsna tühi. Peagi võeti kasutusele volitatud müügiesindajate süsteem ja loodi ka arvutiteeninduse võrk Baltikumis.
Aeg aga lendas ja peagi laiendati oma tegevust süsteemiintegratsiooni ja interneti valdkondadesse, millest firma arengu käigus said põhitegevusalad. Konkurents arvutitootmises kasvas iga kuuga ning jõudis kätte aeg, kui väheneva kasumi tõttu otsustas firma väljuda arvutitarvikute hulgimüügiärist ning see müüdi 1996. aasta lõpus ülemaailmse jaotusvõrguga firmale CHS Electronics.
1996. aasta suvine Eesti Päevaleht kirjutas uudistes, et müügile on jõudnud võimas 200 MHz arvuti. Praegu on sama võimsusega protsessorid meie mobiilides. Uus Inteli 200 MHz sagedusega Pentiumi protsessoril baseeruv OfficePlus oli aga tol ajal nii karm tööriist, et sobis just suurt jõudlust nõudvate rakendustega ehk siis mitte niisama rea-kontoritöötaja jaoks. Heade sidemete tõttu Inteliga saadi endale testimiseks 200 MHz Pentiumi protsessorid juba siis, kui neid veel müügilegi polnud paisatud.
Kui seni sai arvuteid osta spetsiaalsetest poodidest või otse tootja juurest, siis 1997. aasta jõulud tulid arvutiostjatele teisiti. Arvuti jõudis tavalisse poodi. 5. detsembril 1997 kirjutas Eesti Päevaleht, et Eesti suurim arvutitootja alustas arvutite müümist tavalistes olmeelektroonikapoodides, kuid ükski elektroonikamüüja arvutite läbimüüki prognoosida ei julgenud.
Maksimarketisse jõudnud jõuluarvutite Christmas Classic kohta arvas Maksimarketi turundusjuht, et ta ei oska üldse ennustada, palju üldse neil õnnestub arvuteid muude traditsiooniliste elektroonikakaupade seas maha müüa. ML ise plaanis kokku müüa 1500 arvutit, millise tulemuseni ka peaaegu jõutigi.
Arengu uut ajajärku tähistas Allan Martinsoni määramine ettevõtte juhatuse esimeheks 1998. aasta esimesel poolel. Üks oluline sündmus peale seda oli sama aasta juunis ühinemine suuruselt teise Eesti IT-firmaga AS Astrodata. ML-ga liideti Astrodata IT-alased tegevused, arvutitootmisega tegeles tollel ajal tütarettevõte Microlinki Arvutite AS.
1999. aasta novembris sai ML jala ka serverituru ukse vahele: uus kodumaine Inteli platvormil baseeruv server suutis teenindada kokku kuni kahtsadat töökohta. Sihiti just väikeettevõtteid, kes moodustavad Eesti firmadest enamiku. Põhieelis võrreldes välismaiste serveritega oli kiirem tarneaeg ja kohapealne hea teenindusvõrk.
2000. aasta novembris saabusid väljavalitute jaoks Eestisse esimesed Pentium 4 protsessorid. Postimees kirjutas, et turule saabunud Inteli uusima protsessori Pentium 4-ga arvuteid hakkavad Eestis esialgu müüma ainult ML ja IBM, teiste arvutite müüjad peavad tipptasemel personaalarvuteid Eesti turu jaoks liiga kalliteks. Kaks esimest Pentium 4-ga arvutit müüdi kuu alguses juba enne protsessori ametlikku turule tulekut rõivatootjale Linette, kes soovis neid kasutada rõivaste modelleerimiseks. Siis olid tipparvuti näitajateks 1, 5 GHz Pentium 4 protsessor, 30 GB kõvaketas ja 68 000 kroonine hinnasilt.
25. jaanuaril 2002 kirjutas Postimees ML-i esimesest sülearvutist. Plaanis oli müüa vähemalt 400 sülearvutit, mis moodustas vastavast turust kuni 10 protsenti. Serverite turust suutis ML esimese aastaga haarata 18%, sülearvutite puhul loodeti, et läheb peaaegu sama hästi. Hinnad algasid 29.995 kroonist, baasmudel oli 1GHz protsessoriga, 15” TFT ekraani, Windows XP operatsioonisüsteemi, CD/DVD ja disketiseadme, 128MB süsteemimälu, 20GB kõvaketta, modemi, võrgukaardi ja eestikeelse klaviatuuriga.
19. novembril 2002 kirjutas Postimees, et nüüd on meil olemas kolmegigahertsine tööjaam. Ega neid gigahertse sellest ajast kuigi palju enam lisandunud polegi. ML Arvutite tegevjuht Mait Rahi lausus, et kolmegigahertsine Pentium 4 on eelkõige mõeldud ressursinõudliku digitaalse video- ja helitöötluse jaoks, kus on tarvis jõudlust tagamaks piisavat kiirust. 3GHz protsessor jõudis üle maailma turule 15. novembril.
2003. aasta suvel müüs MicroLinki grupp oma arvutitootmisega tegeleva tütarfirma MicroLink Arvutid tütarettevõtte juhtkonnale, kes jätkas nüüd iseseisvalt ML Arvutid (MLA) nime all. Ostjaks ettevõtte praegune juhtkond eesotsas MicroLinki juhatuse liikme Aivar Paalbergiga. Kohalike tootjate käes oli selleks ajaks 82 protsenti lauaarvutite turust, millest veerand kuulus ML Arvutitele.
2003. aastal alustas MLA oma esindussalongide laiendamisega. Kõigepealt avati need Tallinnas ja Tartus, 2004. aastal ka Pärnus. Aasta hiljem aga lõid ettevõtte omanikud juba digikaupade jaeketi Enter, kus praegu müüakse lisaks ML arvutitele ka paljude teiste tootjate laua- ja sülearvuteid ning kõike, millel protsessor sees või juhe taga. Samal ajal laienes ka äriklientide müügikeskkond. 2006. aastal loodi äriklientidele suunatud müügikeskkond MLA e-portaal.
Arvutitootmises aga areng muidugi jätkus. Gigahertside ja gigabaitide hulk arvutite konfiguratsioonides suureneb nüüd küll aeglasemalt, kuid rohkem tuleb välja arvuteid erinevate soovidega kasutajagruppide jaoks. Milliseid siis — näiteks 2005. aastal alustati MLi meediakeskus-arvutite tootmist ja müüki. Tarbijateks põhiliselt kodukasutajad, kes tahavad kogu oma digitaalse meelelahutuse meeletutest aparaadivirnadest ühte seadmesse kokku kolida. 2006. aastal, kui Eestist oli saanud üks enim uusi autosid ostev maa Ida-Euroopas, ilmus ML Arvutite müüginimekirjadesse autoarvuti, mille tootmise ja müügiga alustati jällegi hoopis uue turusegmendi kompamist. 15. suvi aga tõi isikupärased sülearvutid — ostja saab ise valida, mis välimusega arvutit ta omale tahab.
Tänaseks on alates 1992. aastast müüdud üle 200 000 ML arvuti.
