Ikka on nii kiire, et söömine käib justkui muuseas.

Tõusin pisut enne kella kuut. Järgnesid traditsiooniline võimlemine akna all ja jääkülm dušš. Siis tegin kiiruga ühe kausikese mannaputru, mille klaasi piimaga alla neelasin. Suure virsiku krahmasin kaasa. Raha kulus hommikueinele 7 krooni 50 senti. Mannapuder 2 krooni, piim 3 krooni, virsik 2,5 krooni. Kell kaheksa olin juba linnas ja enne poolt üheksat Raadio 4 stuudios, et raadiokuulajaile eksperimendi üksikasju rääkida. Küsimustest selgus, et rahvas elab 1000 krooni katsele huviga kaasa ja et oleme suutnud väiksema sissetulekuga inimeste toidumure väärikalt avalikkuse ette tuua.

Lõunaks tegin töö juures suure kruusi puljongit 1 kroon 80 senti. Kõrvale sõin lihapiruka 3 krooni 40 senti ja ühe keedetud muna 1 kroon 70 senti. Kaks tükki sepikut ka 1 kroon. Seega läks lõuna maksma 7 krooni ja 90 senti. Väga odav, aga kesine ka. Kahjuks ongi nii, et tööl käies on säästulõunat raske teha. Pole ju pliiti ja külmkappi kõrval. Nädalavahetusel püüan midagi tõsisemat keeta.

Kella viie tee juurde võtsin viis lusikat Ricota juustu 2 krooni 50 senti. Mul on seda juustu veel kaheks korraks alles ja kaks viilu sepikut 1 kroon. Kokku läks teejoomine 3 krooni 50 senti maksma. Päevase toidu hinnaks tuli 18 krooni ja 90 senti. Eluohtlikult vähe!

11 päevaga olen ära kulutanud 276 krooni ja 10 senti. 20 päeva alatoitumist ootab ees ees ja raha on jäänud 723 krooni ja 90 senti.

Tänaseks on mulle selgeks saanud, et inimene ei tohi nii viletsasti süüa, nagu mina praegu olen sunnitud. Euroopa Liidu riigis ei pea nii olema, et keegi õhtul tühja kõhuga magama peab minema! Milleks siis see riikide liit?

Neid tühja kõhuga magama minejaid on ka täna õhtul Eestimaal vähemalt 42 666. Just nii palju taotlusi toimetuleku toetuse saamiseks esitati selle aasta II kvartalis. On tähelepanuväärne, et eelmise aasta sama ajaga esitati avaldusi toimetuleku toetuse saamiseks vaid 25 368. Tähendab aastaga on meid poolnäljaseid juurde tulnud tervelt 70%. Kuigi ammu lubatud, pole tänaseni 1000-kroonist toimetuleku piiri tõstetud. Ometi on elukallidus tunduvalt tõusnud. Kui arvestada, et ainult toidukaupade hinnad on värske statistika järgi tõusnud 12 protsenti ja palgad langenud vähemalt 10%, aga pikaajalised töötud rahast hoopis lagedad, siis selgub, et meie elatustase on oma neljandiku võrra alla käinud.

Muidugi oleks tarvis toetusi suurendada. Nii esitasingi ma täna riigikogu saalis arupärimise sotsiaalminister Hanno Pevkurile, et millal ometi peaminister Ansip toimetulekutoetusi tõstma lubab hakata.