Laboriarst selgitab: lihasööjast veganiks — millised on peamised terviseprobleemid, mis taimepõhise menüü eelistajaid kimbutavad ja kuidas neid vältida

Ajakirjanik Jaanus Hämarsoo proovis Oma Maitse toimetuse palvel 10 päeva vegantoitumist ja kirjutas sellest meile vahva ülevaate: Kuidas üks lihasööja päevapealt veganiks hakkas: porgandipihv on maitsetu, juust mekib nagu papp, aga näljast päästab taimne suitsuvorst. Palusime Synlabi laboriarst Meeli Glükmannil lahti seletada, millised muutused organismis lihast loobumisel toimuma hakkavad, kas need on tõesti ainult positiivsed nagu armastatakse rõhutada või ikkagi võib tekkida mõne vajaliku aine puudus? Kuidas ära tunda, kas vegantoit sulle sobib või peaksid ikkagi liha menüüsse tagasi võtma? Millised terviseprobleemid võivad ainult taimepõhist menüüd järgides tekkida?

Me kõik teeme toitumisel valikuid lähtudes maitsest, harjumustest, elu jooksul omandatud teadmisest, eetilistest aspektidest jpm. Kõige selle juures ei tohiks ära unustada toitumise olulisemat rolli — varustada organismi energia tootmiseks vajalike ühendite ning vitamiinide ja mineraalainetega. Sellest lähtuvalt tuleks teha ka valikuid toitumisel, jälgides samal ajal oma enesetunnet ning olulisemaid verenäitajaid regulaarselt kontrollida — seda igasuguse toitumise puhul. 

Läbimõeldud taimne toit koos teatud toidulisandite tarbimisega võib tagada organismile kõikide vajalike ainete saamise, kuid kui see põhjalik eeltöö on tegemata, võib toitumine osutuda liialt ühekülgseks. See võib endast märku anda aga alles kuude või aastate pärast — siis, kui kehast varud otsa saavad.