Teedeinsener Marek Rannala: kergliiklusteed võiks linnadesse ehitamata jätta

Marek Rannala kommenteerib arvamusrännakul „Eesti 2035“ noorte välja öeldud ideid, kuidas muuta paremaks me igapäevast elukeskkonda. Ideed ise on praegu rahvahääletusel, milles osalejate vahel loositakse välja iPhone 13. Loe Mareki seisukohti, et teha hääle andmisel parem otsus.

IDEE 1: Loome boonussüsteemi, kus inimene saab iga ühistranspordi kasutamise korra eest punkte, mille eest saab tasuta kasutada teisi teenuseid (näiteks spordi- või kultuuriasutuse külastamine)

Gamification’i mängutoomine on isesenesest hea mõte ja katsetada võib ju ka. Kaotada pole midagi peale tasuta asjade peale kuluvate vahendite. Reaalsuses jääb aga mõju ühistranspordi kasutusele olematuks, kui ühistransporditeenus ise tasemel pole. Tasuta ühistransport tõestas, et ei järgnenud kasutuse kasvu.

IDEE 2: Muudame ühistranspordi sõidugraafikud ja liinivõrgu inimeste vajadustele vastavateks, et saaks liikuda nii linnas sees kui ka maapiirkondades ja seda nii päeval kui öösel

Üllas mõte, sellega põhimõtteliselt ka üle maailma, sh Eestis, tegeletakse. See vajab teadmisi liinivõrgu ja kogu ühistranspordi disainist ning märkimisväärselt kogemusi. Eestis tegelikult liinivõrgu disainimise pädevust polegi. Lisaks inimeste vajadustele tulevad aga vastu inimeste erinevad, kohati irratsionaalsed soovid ja hoiakud, teenuse maksumus ja muud tegurid. Ühistransport ongi paljude erinevate ja kohati vastandlike huvide kokkusobitamine.

IDEE 3: Laiendame jalgrataste rentimise süsteemi üle Eesti ja rajame samal ajal vajalikud kergliiklusteed, et inimestel oleks kergem eelistada autole muid liikumisviise

Super! Rattarendisüsteemid suudavad Tartu näitel mõjutada väga palju. Lihtsalt tasub olla ettevaatlik ja planeerida seitse korda, sest maailmas on läbikukkunud rattarendi näiteid rohkem kui edukaid, eriti väiksemates linnades. Tartut loetakse ka üldiselt positiivseks erandiks väikses skaalas.

Kergliiklusteed võiks aga linnadesse ehitamata jätta, sest kergliiklust pole olemas. On jalgsi ja rattaga liikuvad inimesed ning neil on erinevad vajadused, mistõttu tasub nad eraldi liikuma paigutada. Kui seda arvesse võtta, siis ei saa midagi valesti minna.

IDEE 4: Suurendame elektriautode kasutamist ja ehitame selleks välja laadimispunktide võrgustiku üle Eesti

Eesmärki võiks siinkohal natuke täpsemalt sõnastada. Otseselt ei ole ilmselt eesmärk, et autokasutus kasvaks. Pigem tahetakse asendada sisepõlemismootoriga autod elektriautodega. Laadimispunktide rajamine just väljapoole linnu ja suuremaid maanteid on siinjuures päris suur väljakutse – kuidas leida tasakaal nõudluse, maksumuse ja tehniliste vajaduste vahel.

IDEE 5: Kehtestame maksu leibkonna teisele autole, et inimesed kasutaksid rohkem muid liikumisviise

Selliste lahendustega oleks ma ettevaatlik. Idee on igati üllas ja kahe auto omamisele keskendumine ka põhjendatud. Ajalugu on aga täis üllaid ideid, kus ei ole arvestatud planeerimata mõjudega. Teostuses tasuks esmalt lahendada lihtne ülesanne, kuidas viia kokku info, juhul kui erinevate töökohtade autosid kasutavad inimesed elavad ühes leibkonnas. Kusjuures Tallinn tegi sama idee vähemalt tasulisel parkimisalal äsja üsna elegantselt teoks – kaotas rohkem kui ühe auto parkimissoodustuse avalikes kohtades ühe aadressi kohta.

Sinu arvamus loeb!

Kõik viis ideed on praegu avalikul rahvahääletusel, kus selgub, millist tulevikku eestlased kõige rohkem toetavad. Sinul on võimalus ideede poolt hääletada ja reaalselt Eesti tuleviku osas kaasa rääkida. Kõikide hääletanute vahel läheb loosi iPhone 13.

Anna oma hääl SIIN!

Projekt valmib koostöös Delfi, Riigikantselei, Õpetajate Liidu, SA Tagasi Kooli, MTÜ Noored Kooli, Eesti Väitlusseltsi ning Haridus- ja Noorteametiga.