Liikuvusspetsialist Aksel Part: kõige suurema kasutamata potentsiaaliga liikumisvahendid
(5)
1. Loome boonussüsteemi, kus inimene saab iga ühistranspordi kasutamise korra eest punkte, mille eest saab tasuta kasutada teisi teenuseid (näiteks spordi- või kultuuriasutuse külastamine)
Väga asjalik idee. Sarnaseid süsteeme on loodud ka mujal maailmas, mh Soomes, kus need on minu teada üldiselt edukaks tunnistatud. Tegemist on nn kommunikatsiooni- või veenmismeetmega. Sellised meetmed on kindlasti kasulikud ja toetavad säästvate liikumisviiside laialdasemat kasutuselevõttu. Samas tuleb silmas pidada, et üldiselt on kõige suurema mõjuga muutused füüsilises ruumis ja muud otseselt erinevate liikumisviiside kasutustingimusi mõjutavad sekkumised, ilma milleta veenmismeetmed kuigi suurt edu ei saavuta. Füüsilisi meetmeid täiendava ja võimendava tegevusena on ideel aga kindlasti jumet.
2. Muudame ühistranspordi sõidugraafikud ja liinivõrgu inimeste vajadustele vastavateks, et saaks liikuda nii linna sees kui ka maapiirkondades ja seda nii päeval kui ka öösel
Selle idee sisu kõlab nagu elementaarne osa ühistranspordikorraldusest, aga kahjuks suures osas Eestist seda ei ole. Sõidugraafikute ja liinivõrgu osas on tegemist väga aktuaalse teemaga eriti Tallinna linnapiirkonnas ning sellega tegeldakse aktiivselt ka nt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tasandil. Tänapäeval on olemas head võimalused inimeste liikumise ja paiknemise kohta andmete kogumiseks ja visualiseerimiseks. Sellistele andmetele tuginedes saab teha just liinivõrgu disainimisel väga häid ja inimeste vajadustele vastavaid otsuseid. Selliselt kujundati hiljuti ümber nt Tartu linna ühistranspordi liinivõrk, mille tulemusel kasvas ühistranspordi kasutatavus linnas umbes 10% – see on suur muutus. Natuke keerulisem lugu on ühistranspordiga maapiirkondades ja öösiti. Kuna nii maapiirkondades kui ka öösiti on potentsiaalseid ühistranspordi kasutajaid vähe/hõredalt, on teatud olukordades sellise meetme mõju tagasihoidlik. Üldiselt tuleks enne ellu viia suurema mõjuga sekkumised, aga see ei tähenda, et idee poleks iseenesest hea. Maapiirkondades nähakse perspektiivi nõudetranspordi rakendamisel, eriti kui kunagi õnnestub selline ühistransport ilma inimesest juhita tööle saada.
3. Laiendame jalgrataste rentimise süsteemi üle Eesti ja rajame samal ajal vajalikud kergliiklusteed, et inimestel oleks kergem eelistada autole muid liikumisviise
Jalgrattad ja erinevad mikromobiilsed lahendused on hetkel Eestis liikuvuse osas ehk kõige suurema kasutamata potentsiaaliga liikumisvahendid, eriti suuremates linnades. Rattarendi süsteemid on maailma linnades laialt levinud ja Tartu Rattaringluse populaarsus on veenvalt tõestanud, et sellised teenused saavad vähemalt suuremates linnades väga edukalt töötada ka Eestis. Kvaliteetsete muudest liiklejagruppidest eraldatud jalgrattateede rajamine on täiesti hädavajalik meede, kui tahame oma liikumisharjumusi ühiskonnana kiirelt säästvamaks muuta. Nende suurt positiivset mõju on korduvalt tõestatud väga erineva kliima ja kultuuriga riikides. Eelkõige tuleks keskenduda suurematele linnapiirkondadele (alustades kesklinnast), sest seal on rattateede rajamisel kõige suurem mõju. Hea uudisena alustatakse Euroopa Liidu vahendite abil selliste rattateede rajamist Tartus, Tallinnas ja Pärnus juba üsna pea.
4. Suurendame elektriautode kasutamist ja ehitame selleks välja laadimispunktide võrgustiku üle Eesti
Elektriautode laialdasem kasutuselevõtt aitab saavutada kliimaeesmärke. Samas tuleb silmas pidada, et selle mõju on üsna piiratud – eelkõige on meil vaja drastiliselt vähendada igasuguste autode kasutamist. Lisaks kliimaeesmärkidele on see vajalik ka elukeskkonna hea kvaliteedi tagamiseks linnades. Küll aga sobib pakutud idee hästi autokasutuse vähendamisele suunatud tegevusi täiendama.
5. Kehtestame maksu leibkonna teisele autole, et inimesed kasutaksid rohkem muid liikumisviise
Väga oluline osa terviklikust liikuvuspoliitikast. Autokasutuse maksustamine on Eestis olnud pikalt keeruliseks teemaks, sest on kardetud elanikkonna vastuseisu. Seetõttu vajavad igasugused automaksud väga head kommunikatsioonitööd selgitamaks elanikkonnale maksude vajalikkust ja otstarvet. Samas võimaldaks automaksude kehtestamine rahastada väga vajalikke füüsilisi sekkumisi meie linnade tänavatel, et neil oleks parem liikuda jalgsi, jalgrattaga ja ühistranspordiga. Ühiskondlikust vaatest on automaksud igati põhjendatud, sest autokasutus toob ühiskonnale hulga kulusid, mille maksavad hetkel suures osas kinni kõik maksumaksjad hoolimata sellest, kas nad ise autot kasutavad või mitte. Usun, et aeg on küps Eestis uute automaksude kehtestamiseks ja siin pakutud idee on kindlasti ühena neist kaalumist väärt.
Sinu arvamus loeb!
Kõik viis ideed on praegu avalikul rahvahääletusel, kus selgub, millist tulevikku eestlased kõige rohkem toetavad. Sinul on võimalus ideede poolt hääletada ja reaalselt Eesti tuleviku osas kaasa rääkida. Kõikide hääletanute vahel läheb loosi iPhone 13.
Anna oma hääl SIIN!
Projekt valmib koostöös Delfi, Riigikantselei, Õpetajate Liidu, SA Tagasi Kooli, MTÜ Noored Kooli, Eesti Väitlusseltsiga ning Haridus- ja Noorteametiga.
