Vanematekodust lahkudes tuleb noorel kiiresti teha mõned olulised valikud. Kui kooli- või töötee eeldab kodust eemale kolimist, siis saab valida ühiselamu, korteri üürimise või kodu ostmise vahel. Tõenäoliselt langetatakse valik siiski kahe esimese vahel, sest iseseisvaks koduostuks pole noortel reeglina veel võimalust.

Ühiselamukohti pakuvad praktiliselt kõik kutseõppe- ja kõrgkoolid. Arvestada tuleb ühiselamutasuga, mis üldjuhul jääb alla saja euro ning kodukorra ja ühiselu kirjutatud ja kirjutamata reeglitega.
Korteri üürimine võib tunduda privaatsem, ehkki sageli kulukam lähenemine. Siiski toob ka see kaasa terve rea arvestamist vajavaid asjaolusid.

Alaealise puhul on nii ühiselamu- kui ka üürilepingu puhul vajalik vanema või eestkostja allkiri ning vastutusevõtt.

Mured ühiselamutega

Urmas elab Raplamaal, tööle aga tahtis tulla Tallinnasse. „Läksin pärast põhikooli oma maakonnas kutsehariduskeskusesse, aga ei sobinud mulle seal ei eriala ega seltskond,” meenutab noormees ning lisab, et mõõt sai täis vähem kui poole aastaga – siis, kui lisaks muudele probleemidele muutusid tülid ühikakaaslastega liiga suureks. „Minu jaoks on vastuvõetamatu, et öösiti käib poole ööni tants ja tagaajamine – kui järgmisel hommikul on vaja üles tõusta ja õppida,” märgib ta.

Kui kool pooleli jäi, tahtis Urmas tööle minna, kuid põrkus probleemiga, et tal pole Tallinnas kusagil elada – korteriüürid olid liiga kõrged, ent pealinnast väljapoole maapoiss ei tahtnud.

„Otsustasin siis vaadata ringi mõne töökoha järele, mis ka elukohta pakuks. Maal on selliseid palju,” teadis ta.

Ühiselamuvõimalusi pakuvad näiteks logistikakeskused, kus netopalgad küündivad tuhandele eurole üsna lähedale, ühiselamukoha eest aga tuleb maksta 75 eurot kuus.

Siiski ei tahtnud Urmas laos töötada, teda paelus rohkem inimestega suhtlemine ning võimalus oma palganumbrit heade tulemustega ise suurendada ning muud asjad, mis näiteks müügitööga kaasas käivad.

Ühiselamu, mille koht ettevõttes töötamisega seotud pole, on näiteks ühel Eesti suuremal turvafirmal. Voodikoha hind kaheses toas on 220 eurot, koos kaks korda kuus voodipesuvahetusega 238 eurot. Urmas põlgas ka seda kalliks – tegemist on siiski ainult voodikoha, tooli ja kapiga.

Ülikoolide ja kutsekoolide ühikates on hind odavam, kuid seal saavad elada üksnes selle kooli õpilased.

Lahendus saabus hoopis ema abiga, kel elab Tallinnas pensionärist sõbratar, kes kallima ühikahinna eest korteri kolmanda toa Urmasele kasutada andis, lisaks aga noormehele hea meelega ka kohvi keedab või pannkooke praeb.

Üürniku meelespea
* Üürilepingu sõlmimisel maakleri või kinnisvarabüroo kaudu tuleks sissemaksul arvestada kolmekordse kuu üürihinnaga (üür, tagatisraha ja vahendustasu). Sissemakse võib olla odavam, kui korter üüritakse otse omanikult.


* Korteri üürimisel tuleb uurida, et kas üürnikule tagatakse mööbel (voodi, kapp, kirjutuslaud), kodumasinad (pesumasin, veekeedukann jne) kui ka köögitarbed (potid, pannid, nõud). Lisaks tuleb kokku leppida, kas üürihind sisaldab ka kommunaal- ja kõrvalmakseid, internetiteenust ja kindlustust.


* Kindlasti peab üürilepingu sõlmimisel lugema tähelepanelikult lepingut, et tulevikus vältida arusaamatusi. Kindlasti on oluline lepingus fikseerida korteris olev inventar, seisukord (piltidena), tasutava üüri suurus ja periood ning mõlema osapoole õigused ja kohustused.

Väiksema linna võlud

Birgit ja Kristina otsustasid pärast keskkkooli mitte kohe edasi õppima minna, vaid natuke iseseisva eluga tutvust teha ning töötada.

Algselt oleks neiud tahtnud Eestist lahkuda, kuid koroonapandeemia seadis unistustele piirid ning ringi vaadata tuli kohapeal.

„Me tahtsime saada tööd kaubanduses ja me otsustasime, et üürime koos korteri, et kulusid kokku hoida,” räägib Birgit ning tunnistab siis, et esmapilgul lihtne plaan osutus üürihindade tõttu enam kui keeruliseks.

„Mõtlesime, et kahetoaline korter oleks tore, aga üheses saaksime ka hakkama,” lisab Kristina. Ebameeldiva üllatusena selgus, et kenade ühetoaliste üürihind kipub jääma 300-400 euro vahepeale, kahetoalised on aga veelgi kallimad. Plaanitud kaubandustöö tooks aga kuus kätte alla tuhande euro, maksta tuleb kommunaalkulud, riideid ja toitu tahaks ka ning vaba aja meelelahutusteks jääb jalutamisest ja raamatukogust väheks.

Neiud veetsid aega koos kuulutusi lapates, kuni neil tekkis idee – pealinnast kaugemale! Valik langes nende jaoks eksootilisele piirkonnale, Kohtla-Järvele. Linnakese kohta uurides tekkis plusside ritta üha uusi märgikesi: korralikud sportimisvõimalused, suured poed ja vakantsed töökohad, kultuurikeskus... Kirsiks tordil üürihinnad! Ning õige lähedal on kaksiklinn Jõhvi täiendavate võimalustega vaba aega veeta. Kõige selle rõõmu eest tuleb kahetoalise suure ja kena korteri eest maksta 150 eurot kuus kahepeale, lisaks kommunaalid, mis isegi talvel saja euro piirimaadele jäävad.

Aasta hiljem on Kristina ja Birgit endiselt kohtla-järvekad, kuid lisaks tööle otsustasid nad ka õppima minna –ilmnes, et mitte liiga pika bussisõidu kaugusel saab Narvas Tartu Ülikooli kolledžis meelepärasel erialal õppida.

Projekt valmib Delfi, Teeviit.ee, Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Haridus- ja Noorteameti koostöös.

Jaga
Kommentaarid