Raha paistab olevat Eestis paarisuhetes üsna tõsine probleem — 29% meestest ja 25% naistest ütleb, et neil on raske oma partneriga avameelselt rahast rääkida, mis on üle Euroopa keskmise taseme (vastavalt 23% ja 22%). Siiski on Eesti paaride avatus rahaasjades veidi kasvanud, kuna 2019. aasta uuringu põhjal oli rahast rääkimisega probleeme 36% (Euroopa keskmine oli 23%).

Nii Eesti meestest kui ka naistest leiab 9%, et raha on ainus teema, mis suhetes partneriga vahel vaidlusi tekitab. Euroopas on raha suuremaks paaride vaheliseks tüliõunaks, sest vaidlusi tunnistas 17-18% vastanutest.

Eestis tunnistab 24% meestest ja 19% naistest, et nende suhe oleks parem, kui nad oleksid arvete maksmises ja raha säästmises targemad. 11% Eesti naistest ja 12% Eesti meestest väidavad, et nende partneril on puudulikud finantsteadmised, mistõttu teeb viimane ka mõlema jaoks halbu otsuseid.

Üle kolmandiku Eesti tarbijatest usub, et nende finantsolukord ei ole stressivabaks eluks piisavalt hea

Eestis tunnistab 35% tarbijatest, et Covid-19 kriis on pannud neid mõistma, et nende finantsolukord ei ole nii kindel, kui stressivaba elu elamiseks vaja oleks. 36% Eesti vastanutest väidab, et on rohkem mures oma rahalise heaolu pärast, kui mistahes muul ajal oma varasemas elus. Selliste muredega inimeste hulk on kõrgem lapsevanemate (37%) kui lastetute inimeste seas (34%).

57% Eesti lapsevanematest tunnistab, et Covid-19 kriisi tõttu on nad laenanud raha (v.a hüpoteeklaen) või kasutanud ära oma krediitkaardilimiidi, ostmaks midagi oma lastele. 37% vanematest väitab, et seda juhtus üks kord, kuid 20% tunnistab, et seda juhtus rohkem kui ühel korral.