Pole üllatav, et sari on tekitanud arutelu, mida hea lastesaade peaks sisaldama ja mida mitte. Paljud vaatajad on sarja juba hukka mõistnud.

“Kas see on tõesti sõnum, mida me tahame oma lastele edastada, olles keset #MeToo lainet?” kirjutas Taani kirjanik Anne Lise Marstrand-Jørgensen. Lasteaade läks eetrisse kõigest mõni kuu peale Taani televisiooni saatejuhi Sofie Linde #MeToo liikumise käivitamist.

Roskilde ülikooli dotsendi ja soouurija Christian Groes´i sõnul ei mõju teleprogramm, kus ülistatakse meeste suguelundite võimu, võrdõiguslikkusele mõeldes üldsegi mitte hästi.

“See kinnistab patriarhaalse ühiskonna ideed ja normaliseerib "riietusruumi nalju", mida kasutatakse paljude meesterahvaste halva käitumise väljavabandamiseks. See on küll mõeldud naljana, nii et seda peetakse kahjutuks. Kuid see pole päriselt nii. Ja me õpetame seda oma lastele.”

Perekondade ja lastega tegeleva kliinilise psühholoogi Erla Heinesen Højstedi sõnul mõtlevad aga saate vastased veidi üle, sest tema meelest vestleb John Dillermand lastega ja lapsed peavad suguelundeid naljakaks.

“Saates on kujutatud meest, kes on impulsiivne ja ei kontrolli ennast alati, ta teeb vigu, nagu lapsed ikka, kuid mis peamine, Dillermand võtab oma tegude eest vastutuse. Kui naine saates ütleb talle, et ta peaks näiteks peenist püksis hoidma, siis ta võtab neid sõnu kuulda. See näitab vastutust.”

Taani ringhäälingul DR-il on ka muidu piire ületav maine, eriti laste jaoks. Näiteks oli neil saade tegelasega Onkel Reje, populaarnse karakteriga, kes oli tuntud oma kirumise, piibu suitsetamise ja pesematuse poolest.

DR vastas kriitikale, et samamoodi oleksid nad võinud teha saate naisest, kellel pole oma suguelundite üle kontrolli, ja kõige tähtsam on, et lapsed naudiksid John Dillermandi tegelaskuju.

Vaata videot ja räägi kaasa, kas laseksid oma lapsel sellist multifilmi vaadata:


Allikas: The Guardian