„See on väga isiklik otsus, mille tagamaade sügavust võib olla raske jagada või sageli ei soovitagi seda teha ning mis tegelikult jääbki inimesega kogu eluks,” ütleb aastaid raseduskriisi nõustajana ja psühholoogina töötanud Margit Emberg. Tema sõnul tulevad psühholoogilisele nõustamisele inimesed, kelle raseduse katkestamise põhjused on väga erinevad.

„Pered on pidanud selle keerulise valiku, rasedus katkestada, tegema sageli meditsiinilisel näidustusel ning kogevad lapsekaotusleinaga seotud mõtteid ja tundeid. Ka planeeritud raseduse puhul võib elus tulla ette olukordi, mis panevad naise niivõrd keeruliste valikute ette, et ta võib kogeda võimetust selle kõigega hakkama saada ja otsustab last mitte saada,” teab Emberg oma praktikast.

„Planeerimata raseduse puhul liigutakse sageli selles suunas, kus püütakse hakata kohanema mõttega lapse saamisest, teinekord ka siit edasi võib olla vaja toetust. Kõrvalseisjatena me ju tegelikult ei tea, kuidas on keegi oma elus raseduse katkestamise või ka mitte katkestamise otsuseni jõudnud. Sealt edasi – kui selged või vastuoluline on inimese või teinekord ka pere sees olnud see otsustamise protsess ning kuidas minna edasi?” sõnab nõustaja. Ta lisab: „See on väga isiklik otsus, mille tagamaade sügavust võib olla raske jagada või sageli isegi ei soovita seda teha ning mis tegelikult jääbki inimesega kogu eluks.”

Ka see, kuidas juhtunut mõtestatakse, on Embergi sõnul individuaalselt väga erinev. „Ka aeg, kui kaua, ja ressursid, mida inimene vajab selle mõtestamiseks, võivad samuti väga palju erineda. Paljudel juhtudel on see valik tulnud väga keerulist teed pidi ja oluline on jõuda leppimiseni iseenda sees. Kui inimene kogeb emotsionaalset häiritust, siis raseduskriisi nõustaja saab olenemata tema valikust pakkuda mõistmist, tuge ja võimalust neutraalsel pinnal juhtunut mõtestada ning toetada inimese toimetulekut ka edaspidi, kui selleks on vajadus. Nõustamisele tullakse nii otsuse protsessis olles kui ka pärast otsust,” sõnab Emberg ja julgustab kõiki oma murega mitte üksi jääma. „Raseduskriisi nõustamine on juba üle kümne aasta pakutud ja Eesti haigekassa rahastatud nõustamisteenus, seda saab mitme tervishoiuasutuse juures üle Eesti. Ämmaemanda, naistearsti või perearsti suunamiskirjaga on teenus üksikisikule või perele tasuta raseduse planeerimise perioodil, raseduse ajal ja sünnitusjärgsel perioodil kuni ühe aasta jooksul. Näiteks Lääne-Tallinna keskhaiglas saab pöörduda nii raseduskriisi nõustaja kui ka psühholoogi vastuvõtule. Igal juhul julgustan mitte jääma oma murega üksi.”

Embergi sõnul on oluline tunnustada, et Eestis pööratakse järjest rohkem tähelepanu peresid toetavate kvaliteetsete tugiteenuste kättesaadavuse tagamisele ja multidistsiplinaarsele lähenemisele perede toetamises. "Sama oluline on tagada kvaliteetsete teenuste jätkusuutlik toetamine riiklikul tasandil," sõnab ta.

Rahvaalgatuse "Ei katuseraha jagamisele abordivastasele liikumisele" üks algatajatest Johanna Maria Tõugu:
"Abort on naise jaoks hingeliselt ja emotsionaalselt raske otsus, rääkimata kehalistest kannatustest, mida selline protseduur endaga kaada toob.


Abortide arv on läbi aastate märkimisväärselt vähenenud, mis näitab aina paranevat seksuaalkasvatuse taset. Pealegi ei ole 21. sajandi Eestis abort teema, mida ühiskondlikul tasemel üles peaks kruttima.


Abortide vastase teavitustöö head tulemused ei ole mitte tänu Elu Marsi vihaste protesteerijate loosungite levimisele, vaid tänu teadlikule seksuaalkasvatusele, mis loob aluse tervislikuks seksuaalkäitumiseks ja õnnelikeks lähisuheteks kogu eluks."