See on teil järjekorras juba päris mitmes reisisaade ja reisite kogu perega. Mis seekordse reisi eriliseks muutis?

Oleme käinud Siberis, Hiinas, Austraalias, Iraanis, iraanlastega Eestis, Aafrikas. Nüüd tundsime, et oleme India jaoks valmis. Varem ausalt öeldes ei tihanud minna.

Mis ajal Indias ära käisite? Juba pikka aega ei ole ju saanud enam nii muretult reisida?

Meie reis toimus tõepoolest veel enne seda haigust. Praegu on ise ka kummaline vaadata kui vabalt sai ringi käia. Just Indias on koroona eriti valusalt levimas, seal on pea 100.000 uut nakatunut iga päev, ent majandust pole seisatud, inimesed töötavad edasi.

Paljudel on nüüd planeeritud reisid ära jäänud, loodetavasti suudame meie pakkuda natukenegi leevendust rahuldamata reisikirele.

Nüüd, kui teadmatust on palju, siis vist järgmist reisi planeerima ei ole hakanud? Aga kui saaks, siis kas sihtkohale olete mõelnud?

Lapsed on küsinud midagi väga külma. Oleme ausalt öeldes mõelnud Gröönimaa, Islandi või pooluste poole küll. Aga samas ei pea sihte üldse nii kaugele seadma. Ka Soomest või Lätist saaks väga köitva reisisarja. Ka Kihnust, Ruhnust või Sompast.

Meenuta mõnd meeldejäävat sündmust Indiast. Mõni humoorikas seik, mida ehk saatest ka pikemalt näeb või siis midagi, mis jäi kaamerasilma taha.

Lapsed saavad iga korraga järjest suuremaks. Nüüd, materjali vaadates näeme, et lapsed peavad kogu aeg meid manitsema ja kantseldama.

Näiteks vaidlus teemal, kas minna rongi või rikšaga. Mina ei taha rikšaga minna, sest mulle tundub rikšajuht ebausaldusväärne. Samas, selles jaamas on perroon ehituse alla pandud. Aga kuna Indias on sõidu pealt puupüsti täis rongile hüppamine tavaline, siis kahtlustame, et siin jaamas peavad seda kõik tegema.

Lapsed tõstavad käed ahastades taeva poole: “Sa leiad, et kahtlase näoga rikšajuht on ohtlik, aga pakkidega hoo pealt rongi hüpata ei ole!” Just sellel reisil tuleb minu meelest eiriti hästi välja see, et ainsad normaalsed inimesed on meie peres Andres ja Kristjan.

Mis üldse on perega neljakesi reisimise ja Arboga kahekesi reisimise vahe? Kas olete üldse saanud viimastel aastatel lasteta reisida või hea meelega kaasate ka poisid?

Poistega reisida on igatahes tore, lapsed on väga vahvad rännukaaslased. Nendega koos näed ja koged asju, mida ise tähelegi ei oskaks panna. Meie näitame neile varemeid, nemad meile erilise võrguga ämblikku ja kustukummi söövat hiirt.

Meie jaoks ei ole tegelikult vahet, kas reisida lastega või ilma. Puhkus on pigem see, kui me ei pea reisile tööd kaasa võtma, kui lähemegi ainult enda pärast ja kaamera jääb koju. Selliseid käimisi on olnud küll, aga tõepoolest, mitte palju. Samas, ega ei peagi välismaal käima, matkad ning külaskäigud Eestis on täpselt sama vahvad.

India on kõigi vastuolude maa. Mis teid seal kõige rohkem üllatas?

Indias üllatas palju, aga esimese asjana kohe see, et inimesed ei olnudki pealetükkivad ja tänavad ei olnudki räpased. Need on kaks stereotüüpi India kohta, mille meie oma kogemusega ümber lükkame.

Sattusite mitmel korral reisil ka surmasuhu. Mida sellest kõigest õppisite?

Arbo on nagu Marko Reikop, kes tahab kõike proovida, aga erinevalt Markost ei piirdu tema suströmmingu või lambarasvaga, Arbo testib kõiki kahtlased ained, mida kohalikud ise tarvitavad. Igas paigas on omad looduslikku päritolu tajumuutvad ained ja Arbo tahab neid kõiki proovida.

Indias on selline vahva roheline pehme pall, mida tuleb keefiris lahustada ja siis juua. Kätega sai muu selgeks tehtud, aga kehakeeles läks kaduma see, et pallist tuleb segada keefiri sisse vaid näpuotsatäis, Arbo pani peaaegu terve palli.

Võib vaid öelda nii palju, et sellel öösel ei maganud me keegi.
India transport on praktiliselt tervenisti selline, et Lääne elukindlustuslepingut Inida rongi, rikša, takso ja liinibussi kasutajad ilmselt sõlmida ei saaks.

Teie saate puhul üks tore omadus on, et kõik on kuidagi aus ja orgaaniline. Kas sama võib oodata ka seekordsest saatest?

Meie saade on olnud alati selline veidi teistmoodi reisisaade. Me ei käi vaatamisväärsuse juurest vaatamisväärsuse juurde ega esita Lonely Planeti ega Wikipedia teksti. Meie saade on päris elu sisse minek, kultuur ja ajalugu läbi inimeste. Meil on kaks täiesti usaldusväärset allikat — kohapealsed inimesed, kes annavad meile oma elu ja hoiakutega sisendi ja meie ise, kes me seda siis filtreerime ja peegeldame oma “normaalsest” vaatepunktist, mis toob paiga erinevuse meile harjumuspärasest välja.

Vaata reisisaadet "Meie aasta Indias" täna õhtul kell 20:05 Kanal 2st!