Kannatad sotsiaalse ärevuse või stressi all? On üks asi, mis võib sind aidata
Kunstiteraapia on tõhus psühhoteraapia vorm, mis toetab spontaanset eneseväljendust ja aitab teadvustada ning aktsepteerida keerulisi mineviku kogemusi. Selleks kasutatakse erinevaid loovtehnikaid ja vahendeid, nagu värvid, savi, fotod, graafika, maalimine, skulptuuride tegemine, pildistamine ja filmimine. „Kunstiline tegevus aitab olla kohal praeguses hetkes ja tuletab meelde, kui oluline on enesekaastunne ja teadlikkus iseendast, läbi mille on inimene võimeline muutuma ja leidma rahulolu,“ selgitab Confido Meditsiinikeskuse kunstiterapeut Grete Siimut. Milliste olukordade või emotsioonidega aitab kunstiteraapia toime tulla?
Sotsiaalne ärevus
Mõningane ärevus olukorras, kus peab esinema või kus teised vaatavad, on üsna tavaline. Ent kui see segab elamast, paneb ärevaid olukordi vältima ning sellenigi, et inimene ei käi kodust väljas, on probleem tõsine ja võib vajada professionaalset abi.
Terapeudi sõnul võib sotsiaalne ärevus vaevata teismelisi, kellel on raske koolis käia, suures klassiruumis õppida ja seal keskenduda. Niisamuti täiskasvanuid, kes väldivad sotsiaalseid, hirmu ja stressitekitavaid olukordi ning vaevlevad mitmete terviseprobleemide, näiteks migreeni, paanikahäirete ja neuroloogiliste või südameveresoonkonna haiguste all.
„Sotsiaalse ärevuse korral sageli kardetakse öelda või kogemata teha midagi rumalat ja naeruväärset,“ selgitab terapeut. Tihti kardetakse enamikke suhtlemist nõudvaid olukordi, eriti võõraste või endast vanematega, samuti välditakse rahvarohkeid kohti ja stressi tekitavaid olukordi nagu eksamid ja esinemised. Nii võib see lisaks isiklike suhete ohverdamisele takistada tööelu ja vallandada depressiooni.
Kunstiteraapias aitab terapeut läbi kunstitöö tõlgendada inimese sisemaailma ja uurida ärevusetunnet ja selle tekitajaid. „Teraapia aitab olla olevikuhetkes ja maandada ärevusetunnet, samuti väljendada emotsiooni läbi kunsti, aitab teadvustada seisundit, vaadelda olukorda, kui ärevust ei ole, aktsepteerida ja olla enesekaastundlik,“ nimetab Siimut.
Depressioon
Sageli on ärevus seotud depressiooniga. Depressioon vaevab paljusid, teismelistest eakateni ning on terapeudi sõnul tihti varjatud probleem. See on enamat, kui lühiajaline masendus ja kurbus, see on tõsine haigus. Inimesel on raske tulla igapäevase eluga toime ning on kaotamas või juba kaotanud lootuse, et olukord võiks muutuda paremaks.
Ka siin aitab kunstiteraapia olla kohal hetkes ja luua uusi tähendusi inimese sise- ja välismaailma vahel. „Depressiooni puhul aitab kunstiteraapia väljendada allasurutud emotsioone ja mõtteid, taastada minapilti ja kontakti iseendaga, tõsta enesehinnangut ning koostöös terapeudiga kogeda eduelamust kunstitöö tegemisel ja selle tõlgendamisel.“
Ootamatud elumuutused
Elukorraldus võib võtta ootamatu pöörde, näiteks raske haiguse või õnnetuse tagajärjel, niisamuti töökaotuse, traumade või suhete purunemise korral. Ootamatu olukord võib tõstatada palju küsimusi, millele sageli ei osata vastuseid leida. Oluline on julgeda küsida abi, mitte püüda üksi kõigi keeruliste tunnete ja valikutega hakkama saada. Siinpuhul aitab kunstiteraapia olukorda aktsepteerida ja ümber mõtestada ning väljendada sõnadeta keerulisi ja raskeid emotsioone.
Sageli arvatakse, et kunstiteraapias osalemine eeldab kunstioskust. Nii see ei ole. Teraapia, nagu iga teinegi, toimub hinnangute vabas turvalises ruumis, oluline on vaid eneseväljendus, avatud meel ja valmisolek oma sisemaailma uurimiseks. Levinud eksiarvamus on seegi, nagu terapeut diagnoosiks või annaks hinnangu kunstitöö alusel. „Kunstitöö on inimese looming ja hinnanguid teraapias ei anta. Terapeut on kaasteeline ja aitab läbi suunavate küsimuste tõlgendada inimese mõttemaailma,“ ütleb Siimut.
