Inga ise on tänulik, et võttis enne kriisi vastu ühe töö lihtsalt sellepärast, et see tundus huvitav: lugeda sisse pimedate raamatukogule raamatuid. Nüüd on see üks väheseid töid, mis tal praegu alles on ja mis väheke toidab.

Samuti on säilinud veel üks mitmekülgse naise tegevusvaldkondadest — kõnetehnika, milles ta on omandamas magistrikraadi. “Kolmapäeviti olen täiskohaga pedagoog, tunnid on järjest ja õhtuni välja, teist võimalust ei ole,” avaldab ta. “Kui lapsed magama saan, lähen tagatuppa, kus salvestan pimedatele raamatuid.”

Loe pikemat persoonilugu Ingaga värskest maikuu Kodutohtrist.