Me kõik väärime seda, et meisse suhtutakse mõistmise ja austusega. Seda ootame teistelt. Ent alustada tasub siiski iseendast. Nii kummaline, kui see ka pole, suhtleme (ja räägime) endaga nii, nagu mitte kunagi ei suhtleks lähedaste või sõpradega, isegi mitte tundmatutega. See tähendab, et oleme enda vastu halastamatud ja kriitilised. Paljudel meist on lihtsam tunnistada oma vigu kui teeneid. Ja see on juba ohtlik. Madal enesehinnang loob eeldused depressioonideks ja ärevushäireteks. On aeg muuta suhtumist endasse.

1. Arvesta reaalsusega

Me ei saa muuta seda, mida me ei märka. Enese jälgimine on hädavajalik eeldus tegutsemiseks. Kui tahame lõpetada enda alahindamise, siis peame mõistma, kuidas seda teha. On lihtne võtta vastu objektiivset hinnangut sellelt sisemiselt häälelt, mis halvustab meie tegevusi ja viitab puudustele.

Samas on see hääl üksnes madala enesehinnangu väljendus. Ainult et reaalsusega on sel vähe tegemist. Õppides tundma ja õigesti hindama reaalsust, võib muuta ka oma suhtumist iseendasse.

2. Räägi endast austusega

Kui on soov hoida alal oma madalat enesehinnangut, siis tuleb pidevalt vähendada oma andeid ja teeneid, rääkida endast halvustavalt, vältida igasugust tähelepanu ning arendada tagasihoidlikkust. Sõnadel on tähendus, need mõjutavad muljet, mida teised meist saavad.

Just seetõttu jutusta iseendast, oma töödest, väldi seejuures kõike seda, mis kujutaks sind ohvrina või kroonilise ebaõnnestujana. Võta vastu komplimendid, ära vabanda ning ära vähenda oma teeneid. Tunnista, et oled sageli heade ideede autor.

Õnnitle ennast edusammude puhul. Ürita vabaneda harjumusest endast vaid halba mõelda. Peleta selliseid mõtted otsekohe eemale. Leia endas positiivseid jooni ning õpi endale andestama.

3. Avasta endas täht

Albert Einstein oli arvamusel, et igaüks on omal alal geenius. Kas lauldes, toitu valmistades, raamatuid kirjutades, joostes, teisi toetades … Ilmutades oma annet, laseme vabaks tähesära, mis elab meis igaühes ning kiirgab usaldust, veetlust, enesekindlust ja teadmisi.

Mida rohkem teadvustame endale oma annet, seda enam me seda ka väljendame. Teeme seda tavaliselt ilma raskusteta, sest see pakub meile suurt rahuldust ning lisab enesekindlust.
Tee kindlaks oma tõeline anne ning asu sellega teadlikult tegelema.

4. Andesta endale

Andestades endale taastame oma väärikuse iseenese silmis ning tunneme ennast teiste pilkude all hulga rahulikumalt.

Meenuta sündmust, mis kutsub sinus esile kahetsuse. Tuleta see meelde koos kontekstiga, meenuta kohta, aega, ümbrust ning oma isiklikke tundeid, mis sind sel hetkel valdasid. Eralda see, mille võid asjaolude arvele kirjutada, samuti sündmuse teised osavõtjad sellest, mis tegelikult sinust sõltus.

Tee sellest kõigest vajalikud järeldused tuleviku tarbeks, seejärel anna endale kogu südamest andeks. Just nii siiralt, kui sa andestaksid oma kallile inimesele. Tegid sellel hetkel seda, mida suutsid ning pole vajadust seda minevikukoormat endaga enam kaasas kanda.

5. Aita teisi

Enesehinnangu tõstmise seisukohalt on väga oluline tunda end vajalikuna. Võta enda peale ajutine kohustus hoolitseda nende eest, kes on raskesse seisu sattunud, tee tööd vabatahtlikuna või jaga oma kogemusi ning teadmisi … Suurepäraselt tõstab enesehinnangut fakt, et sinu kaastundlik käitumine, altruism, sõnad ja sinu kohaolek rahustavad teisi ning aitavad neid. Paku oma abi, aega ja nõu kui võrdne võrdsetele - lihtsalt ja väärikalt.

6. Tegele spordiga

Tohutu hulk uuringuid on kinnitanud seost enesehinnangu ja füüsilise tegevuse vahel. Jooks, kiire kõndimine, ujumine, ratsasport, uisutamine, tants … Kõik see toob meid oma kehasse tagasi ning aitab tunda end osava ja tugevana.

Enesehinnang tõuseb ning me tunneme, et oleme võimelised suhtuma endasse austusega. Lisaks reguleerib spordiga tegelemine meie emotsionaalset seisundit ning parandab une kvaliteeti. Nii tunneme end oma nahas paremini ning muutume enesekindlamateks.

7. Hinda oma olemust

On olemas faktid, tulemused (eksimused ja edusammud), elusündmused … Ning on olemas ka see, mis eksisteerib palju sügavamal. On pinnapealsus ja sügavus. On „Mina“ (ajutine, ebatäiuslik, olukordade mõjule alluv), ning on „Olemus“, mis vastavalt Jungile on kõikide eraldiseisvate tegutsemiste summa.

Olemus on kontsentreeritud osa meie inimlikkusest, see on inimlikkuse süda. Just selles seisneb tema väärtus ja seetõttu tuleb tema eest eriti hoolitseda ja teda austada. Oma olemuse põlgamine, selle vähene väärtustamine tähendaks oma inimloomusesse halba ja hooletut suhtumist. Austa oma olemust sellega, et kuulatad oma vajadusi, tunne huvi oma soovide vastu, austa neid ning siis hakkavad ka teised sind austama.

Allikas: Psychologies Nr.46