Ema mure: mu tütar on esimest korda armunud, aga minu arust mõjub ta poiss-sõber talle halvasti

Ütlen ausalt: mulle ei meeldi mu tütre poiss-sõber! Ja ma ei ole üldiselt selline ülihoolitsev ema, kes oma tütre elu pidevalt kontrollida üritab, aga nüüd olen küll suure mure ees.

Mu 15aastane tütar tutvus oma kuti Kristoga (muutsin nime igaks juhuks ära) mõned kuud tagasi ja nad on sellest ajast alates olnud lahutamatud. Poiss käib kogu aeg meil, tütar tema juures mitte nii väga, sest tal ei pidanud kodus kõik päris korras olema.

Aga kuna ka minu nooruspõlve jääb selliste "pahade poistega" semmimine ja üks selline suhe oli otseselt süüdi ka selles, et ma oleksin peaaegu koolis ühe eksami läbi kukkunud, siis ma tunnen, et ma ei taha, et keegi mu tütart nii mõjutab. See üks eksam kummitas mind veel mitu aastat, kuni otsustasin selle uuesti teha, ja minu arust ei peaks mu tütar seda kõike ühe nooruspõlve suhte pärast läbi tegema.

Mulle tundub, et ta armus kellessegi, kes murrab lõpuks ta südame ja emana oleks mul siis raske vaadata teda pisarates.

See Kristo lihtsalt tundub selline... ohtlik. Ta kaob aeg-ajalt terveks nädalavahetuseks ära ja ilmub siis taas välja, vahel veedab meie juures mitu päeva ja kui ma küsin, kas ta vanemad teda ei igatse, kehitab vaid õlgu. Minu tütre sünnipäeval ja jõuludel ta tütart kingitusega ei üllatanud, kuigi meie veetsime talle kinki ostes mitu tundi kaubanduskeskustes. Kutt ütles selle peale vaid, et "talle ei meeldi tähtpäevad". Selliseid näiteid on veel ja veel.

Aga tegemist on mu tütre esimese armastusega. Kuidas ma saaksin talle öelda, et muretsen tema pärast?