INTERVJUU | Lauluväljak areneb: suvel avatakse kohvik ja turismiala, järgmisel aastal soovitakse korraldada Soome bändide festival

Lauluväljaku uue planeeringu esimesed käegakatsutavad tulemused on olemas. Kuid SA Tallinna Lauluväljak juhataja Urmo Saareoja tõdeb, et Eestis pole enam suurürituste korraldajaid ning tühimiku täidavad ambitsioonikad lätlased ja leedukad.

Kinnisvaraarendajate soov on rajada Lauluväljaku ümber merevaatega elumajad. Kas "Lasnamäe laienemine" (Tõnis Lukase väljend - toim.) mõjutab Lauluväljaku edasist arengut?

Pean parandama ministri sõnakasutust, tuleb öelda: peatage kesklinnastumine! Uued planeeritavad kortermajad asuvad just Kesklinna linnaosas, inimestele teada kui näituste messikeskuse ala. Nende rajamine ei avalda tegelikult Lauluväljakule otseselt mingit mõju. See ei ole meie territoorium, meil puudub isegi ühine sissesõidutee. 

Kui näiteks riik, Tõnis Lukase juhtimisel, tuleks appi ja aitaks need krundid eraomanikelt Lauluväljaku valdusesse osta, siis kindlasti oleks sellest Lauluväljakule väga suur kasu. Saaksime laulupeolistele ruumi juurde ja täna Messikeskuses toimuv toitlustus, mida laulupidude ajal on eraomanikelt renditud, jääks meie kasutusse.