Ajakirjanik Shane Slater küsis 2. jaanuaril avaldatud intervjuus Toomilt esialgu, et kuidas viimasel õnnestus Eestile nii tähtsast teosest film teha ja seda veel debüütfilmina. "Tõe ja õiguse" režissöör vastas ajakirjanikule, et see ei pidanud tema debüütfilm olema. "Mul tuli idee siis, kui ma viimaks raamatut lugesin. Ma töötasin aga siis ühe teise projekti kallal," rääkis Toom ja kirjeldas, kuidas Eesti 100. sünnipäeva puhul õnnestus tal oma projektiga lõpuks kandideerida.

"Tõe ja õiguse" massiivse teksti kohandamise kohta filmiks rääkis Toom, et terve esimese aasta töötas ta vaid teksti struktureerimise kallal selliselt, et sisuliselt tekiks kolmevaatuseline struktuur. "See aitas mul materjali kuidagi kontrollida," rääkis Toom.

Toomi sõnul aitas teda teksti puhul ka asjaolu, et Tammsaare tegelikult tihti ei rõhutanud raamatu peasündmusi, mistõttu sai ta ise neid rõhukohti enda loogika järgi valida. "Näiteks esimene kord, kui Andres läheb kohtusse ja kaotab, sest ta räägib tõtt. Ma mõistsin, et see on väga oluline hetk selle tegelaskuju elus. Aga raamatus oli sellest vaid pool lehekülge. Seega mina panin selle tõesti rõhku," kirjeldas Toom ja tõi teise näitena välja koha, kus Andres peksis esimest korda oma naist, kuid millest raamatus oli vaid üks lause.

Toom tõdes ka, et rahvusvaheline versioon filmist on 16 minutit lühem, kui see, mida Eestis näidati. Põhjuseks on "Tõe ja õiguse" režissööri sõnul fakt, et kuna festivalide jaoks on tegu suuremale üldsusele tundmatu Eesti filmiga, kus on tundamatud Eesti näitlejad, siis seda nii pikalt näidata oleks päris hirmus. "Me üritasime seda teha vähem hirmsaks. Me lõikasime sekundeid siit ja sekundeid sealt. See polnud suur asi, kõik on seotud ja peaaegu sama, seal on aga lihtsalt rohkem "õhku" vahel," kirjeldas Toom.

Kui Toomilt küsiti filmi suure Eesti edu kohta, vastas lavastaja, et tema arust tunnevad paljud eestlased end filmi tegelaskujudes ära. Toom tõi välja, et paljud Eesti mehed kindlasti tunnevad ära selle, kuidas nad ei väljenda piisavalt oma tundeid ja hoiavad need pigem sees.

"See on väga kurb ja emotsionaalne film eestlastele, kuna see pole meist kõige ilusam pilt. Paljud inimesed kirjutasid mulle, et see tegelane on nagu mu isa, abikaasa või mina ise," kirjeldas Toom.

"Tõe ja õiguse" režissöör lisas ka, et kuigi film põhineb menukil, ei garanteeri see edu. Toom tõdes, et filmi niivõrd suur edu Eestis üllatas teda, sest tegu oli looga, millest kõigil on oma arvamus, isegi neil, kes pole raamatut lugenudki.

Rääkides Oscarite shortlisti pääsemisest, tõdes Toom, et sisuliselt alustati nullist. "Meil polnud auhindu Veneetsiast või Canne´ist või Berliinist. See on film, millest keegi midagi ei tea! (naerab). Seega on üldse ime, et me shortlisti saime ja ma olen loomulikult väga õnnelik ja auväärne," rääkis Toom.