Psühholoog soovitab üht head viisi, kuidas depressioon seljatada
“Aktiivses depressioonis maadlevale inimesele ei pruugi grupiteraapia ja seal kodus tehtavad harjutused veel jõukohased olla,” räägib Confido psühholoog Liis Vahtra-Šmutov ja lisab, et grupiteraapias õpitakse teadveloleku (mindfulnessi) kasutamist oma igapäevaelus ja enda vaimse tervise hoidmiseks.
“Teadvelolek on oskus olla käesolevas hetkes hinnanguvabalt ja aktsepteerivalt. Võtta asju nii nagu nad on, mitte võidelda reaalsuse vastu, milles juba oleme,” räägib psühholoog. “See aitab tunda ka rõõmu ja rahulolu väikestest igapäevastest asjadest oma mõtetes olemise asemel. Grupis teeme erinevaid harjutusi, mis avavad teadveloleku eri tahke ja jagame oma kogemusi.”
Mis on depressioon?
Psühholoog Vahtra-Šmutovi sõnul on depressioon psüühikahäire, mis võib avalduda kergel, mõõdukal või raskel kujul. Raskuse üks oluline näitaja on inimese igapäevaste funktsioonide häirumine. Kerge depressiooni korral suudab inimene tavaliselt oma igapäevatoimetustega hakkama saada, kuigi meeleolu on tavapärasest madalam. Ta ei tunne huvi ega rõõmu asjade vastu, mis teda muidu huvitavad. Võib olla tavalisest väsinum ja tunneb, et energiat ei ole.
Seevastu raske depressiooni puhul võib inimesel olla väga keeruline juba hommikul voodist välja saada.Ta näeb kõike enda ümber justkui läbi mustade prillide, kõik võib tunduda mõttetu ja ta ise viimane hädavares.Tihti käivad depressiooniga kaasas surma- ja enesetapumõtted ja paraku, küllalt sageli viivad need reaalsete plaanide ja katseteni.
“Depressioon on tõesti väga ohtlik haigus, millele tuleb tähelepanu pöörata,” rõhutab Vahtra-Šmutov. Ta lisab, et depressioonina diagnoosivad arstid reeglina seisundit siis kui see on kestnud vähemalt kaks nädalat ja sageli käivad depressiooniga kaasas kehalised nähud nagu muutused söögiisus ja une kvaliteedis, väsimus, keskendumis-ja mäluhäired.
Mis depressiooni põhjustab?
Depressiooni tekkimise ühte kindlat põhjust välja tuua ei saa. Sellegipoolest on depressiooni soodustavaid tegureid nagu lapsepõlvetraumad, pikaajaline stress, keerulised elusituatsioonid, lähedaste kaotus, kroonilised haigused ja alkoholi või narkootikumide kuritarvitamine.
“Need asjad ei too tingimata depressiooni kaasa, aga kui need kombineeruvad depressioonile haavatavaks tegevate faktoritega nagu madal enesehinnang, kalduvus pigem negatiivset näha, jäigad uskumused nagu "Pean alati parim olema", "Ma ei tohi eksida", siis on depressiooni tekkimine tõenäolisem,” lausub Vahtra-Šmutov ja lisab, et õnneks saab viimaseid muuta ja depressiooni soodustavaid tegureid leevendada. Siinpuhul soovitab Vahtra-Šmutov kindlasti võtta ühendust psühholoogiga ning uurida grupiteraapiate kohta.
Psühholoogi sõnul tuleks võtta tõsiselt juba esimest depressiooniepisoodi, seda ka siis kui see avaldub kergelt. Psühholoogi või terapeudi abiga proovida aru saada, mis selleni viis ja mis on need asjad, mida annab muuta. Siis saab juba varakult sekkuda ja loodetavasti hullema ära hoida.
Tavalised depressiooni ohumärgid on rõõmu ja huvi vähenemine. Inimesel puudub huvi oma hobidega tegeleda või sõpradega kokku saada. Niisamuti väsimus ja energiapuudus, kerge ärritumine ja tavalisest negatiivsem mõtlemine. Nende tekkimisel võikski korraks aja maha võtta ja endalt küsida: "Mida ma praegu vajan?" ja proovida seda endale pakkuda niipalju kui võimalik. Kui tundub, et ise ei oska või ei suuda, siis võiks lähedastelt või spetsialistidelt abi paluda. “Kindlasti on targem ennetada kui pärast tagajärgede ja palju pikema raviga tegeleda,“ soovitab Confido meditsiinikeskuse psühholoog ja depressioonigruppide juhendaja Liis Vahtra-Šmutov
