„Kui pidin väljakule minema, panin uksele sildi „Tantsin, tulen kohe!” ja kliendid ootasid kannatlikult,” rõõmustas Kauni inimeste kannatlikkuse üle. Lisaks temale tantsisid peol ka pere kolm väiksemat last, kaks suuremat vaatasid.

Proua Kauni kauni sisuga müügitelgi ümber voogas aga tantsupeo teise kontserdi järel rahvamurd, kes murdis end muljetades suisa riidenagide vahele, kui äikesekärakas koos vihmaga voli sai.

Fantastika kuubis

„Fantastiline,” kilkab kiirustav daam Saksamaalt.
Kiirustav daam Saksamaalt.

„Fantastiline kogemus, olen esimest korda nii Eestis ja Tallinnas kui ka tantsupeol,” räägib kanadalane Robin Gaunt. Tema abikaasa, eesti päritolu Julia Rannala aga tunnistab selges inglise keeles, et mõtleb sügavalt Tallinnas üles astunud Kanada eestlaste tantsurühmaga liitumisele.

Julia Rannala ja Robin Gaunt Kanadast.

„Nii mulle kui tütar Simonale meeldis tantsupidu väga,” ütleb Räpinast pärit ja praegu Viimsis elav Monika Kähr, silmad niisked. Ta lisab, et Simonale meeldisid nii palliga võimlejad kui ka kõige väiksemad tantsijad. Monika tunnistab, et nostalgihetk oli vägev, kuna ta ise on samuti lapsepõlves tantsinud. „Simona ütles, et ta tahaks ka tantsima hakata,” räägib Monika tulevikuplaanidest.

Monika Kähr ja Simona Kähr.

„Jumal, nii ülevad muljed!” kostab Merike Paap, kes on samuti Räpinast. Ta lisab, et on natuke ka tantsuinimene, aga tantsib teisi tantse, näiteks valssi.

Merike Paap Räpinast.

„See kõik puudutab,” sõnab vesiste silmadega Tallinna mees Heiki Tulk ja neelatab. „Aga kooliajal ei saanud ma rahvatantsust üldse aru, arvasin, et on rohkem mingi tüdrukute värk. Ju peab vist rahvatantsu mõistmiseks vanemaks saama, siis liiguvad mingid asjad paika.” Ta lubab viie aasta pärast taas pidu kaema tulla.

Heiki Tulk.

„Mis siin muljetada, tunded on nii laes, olen täitsa sõnatu,” kostab Virve Mägi. Kõige ilusam olevat olnud lummuslik naiste tants „Targa rehealune”.

Virve Mägi

„Pisar tuli ikka silma küll kui „Tuljak” algas,” poetab Tartu neiu Elise Einpaul ja teatab, et jõudis juba paari peojärgse minuti järel kaaluda, et äkki peaks rahvatantsijaks hakkama.

Elise Einpaul Tartust

Poole sajandi kogemus

„Väga meeldivad muljed, „Maa hing” läks mulle väga hinge,” räägib Katrin Vels. Tema abikaasa, sakslane Martin Müller kiidab kogetut taevani.
Katrin Vels ja abikaasa Martin Müller Saksamaalt.

Turvafirma Meeskond turvamees Riho Ansar on väga rahul asjade käiguga, sest veel eelmisel päeval oli ta väravas ja ei näinud peost muhvigi. Nüüd sai ta staadionitreppide otsal poole silmaga ka väljakul toimuvat silmata. Riho sõnul oli pidu suurepärane ja publik samuti: inimesed said ilusti aru sellest, mis lubatud ja mis mitte.

Turvamees Riho Ansar

Turust tulnud soomlanna Laura Ervo oli aastaid pingutanud peopileti hankimise nimel. Nüüd on ta kogetust pehmelt öeldes sillas.

Laura Ervo Turust

Ka daamid Miriam ja Carolin Kanadast olid vaimustuses ja kiitsid kogetud värvidemänge. Eesti tee sai aga ette võetud selle pärast, et nende koori repertuaaris on mõned Eesti heliloojate laulud.

Miriam ja Carolin Kanadast

Leho Lait Valgast kiidab pidu ja eriti „Pikseloitsu” vägevust. Ta meenutab, et aastail 1965 kuni 1973 tantsis ta rahvatantsu ning osales 1969. aasta juubelipeol lauljana. Praegu tantsib tema tütar ja poeg laulab.

Leho Lait Valgast

Heikki Hongisto Vaasast kiidab pidu ja arvab, et selle külastamine peaks kuuluma iga soomlase n-ö kohustusliku Eesti repertuaari hulka.

Heikki Hongisto Vaasast

Eesti juurtega väike Mai Inglismaalt on peol koos isa Andry ja vanaema Jill Parkinsoniga. Maile meeldib tuttuus eesti mustritega kampsun pea sama hästi kui tantsupidu.

Vanaema Jill, isa Andry ja väike Mai Parkinson Inglismaalt