HBO seriaali edu järel teeb ka Venemaa oma versiooni "Tšernobõlist"
HBO seriaal "Tšernobõl" sai hiljuti läbi ning pärast ülemaailmset edu nii publiku kui ka kriitikute hulgas, sai selgeks, et ameeriklased ja britid tegid tõesti meisterliku seriaali 1986. aasta tuumakatastroofist. Kuna Venemaal on samuti seriaal väga populaarne, siis polegi nii üllatav, et juba on plaanis teha ka oma seriaal Tšernobõli sündmustest, kirjutab The Moscow Times.
The Moscow Timesi andmetel hakkab telekanal NTV tootma oma varianti toonastest sündmustest, aga nende seriaal on hoopis vandenõuteoorial põhinev lugu CIA agendist, kes saadeti Tšernobõli tuumajaama saboteerima.
Seriaali režissöör Alexei Muradovi sõnul on olemas vandenõuteooria, mille kohaselt saatsid ameeriklased agendi Tšernobõli tuumajaama, kes viibis jaamas ka katastroofi ajal. Selle asemel, et teha realistlik ja tõsine lugu inimlikest kannatustest, tuumakatastroofist ja selleni viinud valedest, mis mängis suurt rolli Nõukogude Liidu lagunemisel, selgub, et Venemaal tehakse seriaal sellest, kuidas KGB üritas rahvusliku tragöödia ajal peatada Ameerika spioone.
The Moscow Times koondas kokku vene meedia senise kajastuse "Tšernobõli" kohta ja suur osa sellest on negatiivne. Komsomolskaja Pravda (KP) arvates pole seriaal midagi muud kui vene tuumatööstuse konkurentide katse näidata neid nõrgana. Ajalehes Argumenty i Fakti nimetati seriaali karikatuurseks ja tõest kaugele triivivaks. Rossija 24 uudisteankur Stanislav Natanzon naljatles, et seriaalist olid puudu ainult karud ja akordionid. Ta lisas, et seriaal jätab mulje nagu oleks Nõukogude riik keeldunud omaenda vigu tunnistamast. Neid samu vigu, mis viisid katastroofini.
Rossija 24 kinnitas, et Tšernobõli tuumakatastroofi uurinud, hullema ära hoidnud ja plahvatuse põhjuseid selgitanud Valeri Legasov, keda HBO seriaalis kehastas Jared Harris, avaldas toona artikli, kus ütles otse välja, et riik tunnistas vigu, mis viisid katastroofini. Legasov kirjutas tõesti sellise artikli, aga seda ei avaldatud kunagi, sest toimetajatele ei meeldinud, et Legasov nägi Tšernobõli südmuste eest vastutavas rollis ka riiki.
Legasov võitles pikalt selle nimelt, et Tšernobõlis toimunu tuleks avalikkuse ette ja riik tunnistaks oma vigu, aga pärast Tšernobõlit sai temast eikeegi, kelle sõnu ei võetud enam kuulda. Kaks aastat pärast Tšernobõli katastroofi ja päev enne lõplike uurimistulemuste esitamist poos Legasov end üles. Ta oli ka varem üritanud enesetappu sooritada. Põhjuseks loetakse Nõukogude Liidu tsensuuri ja saladusi selles osas, mis puutus Tšernobõli katastroofi põhjustesse. Kaheksa aastat pärast surma kuulutas president Boriss Jeltsin Legasovi Vene Föderatsiooni kangelaseks pingutuste eest tuua avalikkuse ette tõde Tšernobõlis toimunu kohta.
