Ilmateadlane Jüri Kamenik: jaaninädalale on sagedamini sattunud jahe ja niiske periood
Millist ilma sel korral jaaniõhtul ning jaanipäeval lubab?
Varasemate nädalatega võrreldes on jahe ja pigem pilvine. Öösel ja rannikualadel võib ilm selgem olla. Öö on kuivem, kuid siiski mõni sajuhoog, suurema tõenäosusega sisemaal, on ikka võimalik. Seevastu päeval sajab sisemaal tõenäoliselt hoovihma, kuid rannikualad ja saared on kuivemad, seal võib sajuta läbi saada. Tuul on ilmselt läänest ja loodest, kuid mitte eriti tugev. Sooja on öösel 6...10 °C, rannikul kuni 13 °C ja päeval 13...17 °C. Kui päikest on rohkem, võib pisut soojem olla ning öökülmaohtu enam ei paista.
Kui suur on tõenäosus, et vihma sajab?
Sisemaal sajab hoovihma 50-75 protsendise tõenäosusega ning Peipsi-äärsetes maakondades 90 protsendise tõenäosusega. Rannikualadel ja saartel on saju tõenäosus 25-50 protsenti.
Kas statistikast tuleb välja, et jaaniõhtud on olnud vihmased nagu armastatakse öelda?
Pigem mitte. Andmed on olenevalt ilmajaamast 50-100 aasta kohta. 23. juuni õhtud on olnud 50-55 protsendil juhtudest kuivad ja ülejäänud kordadel on midagi sadanud.
Kuid ilmselt on jaaninädalale sattunud sagedamini jahe ja niiske periood, seda isegi kuumadel ja kuivadel suvedel, nt 2002., 2006. ja 2010. aastal, mistõttu öeldaksegi, et jaanid on pigem sajused. Tõetera on sees siis nädala, aga mitte 23. juuni kohta.
Juuni on ainus kuu aastas, mis on muutunud pisut jahedamaks ja lumisemaks ning selle põhjuseks on muutused tsirkulatsioonis ehk õhuringluses, mistõttu tee arktilisele külmale on üha sagedamini avatud just juunis. Tavaliselt kandub kõle ilm juunis kohale loodevoolus, eriti kui idapiiri taga on tsüklon, nagu tundub minevat seegi kord.
Viimati oli suur lumesadu juunis 2014. aastal, ka mullu ulatus 1. juunil lumetorm Moskvast idapiiri taha ning Alatskivil sadas märga lund.
Kui jaanipäeval sajab vihma, kas see on igal korral sarnasel põhjusel?
Natuke selgitasin seda juba eelmise küsimuse juures, kuid need muutused tsirkulatsioonis on vast viimase 20-30, äärmisel juhul 50 aaasta tendents. Seega see jahe periood on juunis teatud mõttes sarnasel põhjusel, sest kui ka eelnevalt on olnud soe ja kuiv nagu just nüüd oli, muutub tsirkulatsioon juunis ja tuleb see jahe ja sajune periood.
Leebematel juhtudel on tegu läänetsüklonitega, mistõttu ilm väga jahe ei ole, nagu ka sel korral. Aga kui põhjuseks on loodetsüklonid ja sukeldujad ehk loodest Venemaa avarustesse liikuvad tsüklonid, nagu juhtus näiteks 1982. ja 2014. aastal, on ilm külm, öökülmadega, isegi kui sajab palju, ja halvimal juhul lumesadudega.
Niisiis koondaksin need põhjused pigem sarnase põhjustekogumi alla ehk muutused tsirkulatsioonis. Täpsemalt uurides on neid tsirkulatsioonitüüpe mitu, mis niisugust perioodi võiksid põhjustada: läänetsüklonite ja -lohkude rünnakud, edelatsüklonid, loodetsüklonid ja sukeldujad (eriti karm variant), tsüklon Venemaa lääneservas ja lõunatsüklonid või meridionaalne frontaalvöönd. Viimase mõjul võib kuum ning äikeseline olla, aga ka sajune, nii juhtus 1998. aasta jaanieelsel nädalal.
