Aasta meeskond – Saaremaa

Debüüthooajal kolmest kolm: karikasarja, Balti liiga ja Eesti meistrivõistluste võit. Üle pika aja on võrkpallis selge ainuvalitseja. Hooaja peale saadi vaid kolm kaotust: põhihooajal 1 : 3 Tallinna Selverilt, 2 : 3 Jēkabpilsilt ja finaalseerias avamängus 0 : 3 Bigbankilt. Viimati sepistas kübaratriki Selver, aastatel 2007–2011 võideti Avo Keele käe all kodumaal 14 karikat 15 võimalikust. Saaremaa kavatseb hoida eelarve järgmiselgi hooajal 400 000 euro kandis ja proovib kätt eurosarjas.

Aasta mängija – Alexander Tusch

Saaremaa sidemängija harutas rünnaku kenasti laiali ja leidis klapi kõigi meestega. Oli tõeline meeskonna dirigent. Pole selge, kas ta jätkab Eestis, esialgu üritab Austria koondislane pääseda kõvemasse liigasse. „Oleks meie liiga keskmine tase kõrgem, siis oleks siin lihtsam mängijaid hoida. Selleks peavad klubide eestvedajad rohkem pingutama,” tõdes Saaremaa tegevjuht Hannes Sepp, kelle sõnul panustatakse sidemängija positsioonile tugevalt edaspidigi. Vahepeal õhku visatud mõte, et Kert Toobal naaseb kodumaale, ei realiseeru veel. Märgid näitavad, et koondise kaptenil on juba taskus leping ühe väga tugeva välisliiga klubiga, mida pole veel lihtsalt avalikustatud.
Alexander Tusch oli lahkelt nõus fännidega koos pildistama.

Aasta treener – Tali ja Ojamets

Tiitel läheb jagamisele, võrdväärselt on selle ära teeninud Saaremaa juhendaja Urmas Tali ja Tartu Ülikool/Eedeni naistega samuti kolm karikat teeninud ning hooaja lõpus olude sunnil ka Bigbankile appi tulnud ja nad Eesti meistrivõistluse finaali tüürinud Andrei Ojamets. Tartu klubi juhid on keerulise küsimuse ees: kumma võistkonnaga peaks Ojamets jätkama? Kui nad tahavad, et temast saaks püsivalt Bigbanki treener, tuleks naistele leida hea asendaja. Balti liiga veerandfinaalis Rakverelt saadud kaotuste järel ameti maha pannud Oliver Lüütsepp on leidnud uue tööandja, temast sai Soome kõrgliiga klubi Akaa-Volley peatreener.
Saaremaa mängijad tänamas publikut, esiplaanil rokib treener Urmas Tali.

Aasta noor – Silver Maar

Mullu arutati murelikult, kellest võiks saada Eesti koondise 35-aastase libero Rait Rikbergi mantlipärija. Tänavu lõi Pärnus särama 19-aastane Silver Maar ja loogilise sammuna kutsus Gheorghe Creţu nooruki A-koondisse. Muide, Pärnu klubi mänedžer Reio Tilk uskus juba jaanuaris Maari sedavõrd, et pakkus siinkirjutajale kihlvedu: EM-valikmängudes on platsil Maar, mitte enam Rikberg! Mängu ilu huvides sai pakkumine vastu võetud. „Maar peab saama jala tugevaks, arendama füüsilist poolt. Siiani pole ta saanud kooli tõttu meie üldfüüsilise treeningutel eriti osaleda,” arutles Pärnu loots Avo Keel, mille arvelt saaks hoolealune areneda.

Silver Maar tegi Pärnus esimese hooaja põhimehena ja sai hoobilt Eesti koondisse.

Aasta huumor – Pärnu

Pärnu paistis silma mänguväliselt. Küll toodi treeneri asendajana saali lumememm, küll külvas Avo Keel segadust ja luiskas, et võtmemängija Kevin Saar tätoveeris rinnale öökulli. Pulli sai, samas tähtsates mängudes tugevamatele vastu mitte: Balti liiga finaalis vannuti alla Saaremaale 2 : 3, Tartule kaotati nii karikasarjas kui ka Eesti meistrivõistluste poolfinaalis. Pronksmedal võib olla väike lohutus, aga fakt on, et Keel jäi esmakordselt pärast debüüthooaega võidukarikata. Ta jätkab Pärnus veel kaks aastat, järgmisel hooajal plaanitakse minna taas eurosarja.

Kevin Saare rinnale on "tätoveeritud" lumememm.

Aasta publik – saarlased

Pole kahtlustki. Neid oli palju ja nad andsid tooni. Finaalseeria kolmandas mängus oli Tartusse sõitnud paarikümmet saarlast rohkem kuulda kui Bigbanki toetajaid. Saaremaa kodumängudel oli publikut keskmiselt üle 500 inimese, näiteks Eesti jalgpalliklubidest pole tänavu veel ükski sellise keskmise näitajani jõudnud. Tõsi, magusaim vutiaeg seisab veel ees, seega veidi ennatlik võrdlus. Samas tuleb märkida, et hooaja lõpuks oli võrkpallipublik väsinud. Pärnus tuli poolfinaali Bigbankiga vaatama vaid paarsada huvilist, ka finaalseeria ajal oli Tartu A. Le Coqi spordisaal tühjavõitu. Edaspidi võiks hooajale joone varem alla tõmmata, päikeselisel päeval umbsesse saali keegi naljalt tulla ei taha.

Aasta ebaõnnesõdur – Bigbank

Mullu rikkus Tartu Bigbanki hea hoo kanadalase Bradley Gunteri vigastus, nüüd lõpetas austraallase Samuel Walkeri hooaja enneaegu näpuvigastus ja ta jäi medalimängudest eemale. Finaalseerias tunti valusalt puudust just nurgaründajatest. Samas peavad tartlased endale tuhka pähe raputama: enne hooaega pakuti neile mõistliku hinnaga slovakki Tomáš Halandat, kuid leiti, et mees pole piisavalt hea. Finaalseerias valmistas just see Saaremaa nurgaründaja neile peavalu. Kokkuvõttes üles-alla hooaeg: teised kohad karikasarjas ja Eesti meistrivõistlustel, Balti liigas lasti aga Rakvere amatöörpalluritel end üle mängida.

Mis saanuks siis, kui Bigbanki sidemängija Ronald Järv saanuks finaalis palle tõsta Samuel Walkerile?

Aasta trend – välismaale!

Üha rohkem Eesti pallureid tahab end välismaal proovile panna, võib mürki võtta, et võrgumeeste rändesaldo on tänavugi negatiivne. Välismaalt on huvi tuntud Saaremaa pommitaja Siim Põlluääre vastu, võimalusi kombivad ka Hindrek Pulk, Rauno Tamme ja Mihkel Tanila. Pärnust soovib kindlasti piiri taha siirduda Kevin Saar, võimaluse korral ka Taavet Leppik ja Markkus Keel. Bigbankist on küps lahkumiseks Mart Naaber, kelle vastu on huvi tuntud Prantsusmaalt. Selveris särama löönud Oliver Oravale on pakkumine tehtud Belgiast, Itaalia esiliigast ja Šveitsist. Nimekaimaks kutsujaks oli Belgia tšempion Maaseiki Noliko, kuid kuna jutt käis 3.–4. nurgaründaja kohast, ei kiirustanud Orav nõustuma ja kuuldavasti on leitud juba uus mees.

Oliver Orav kandis Selveris liidrirolli ja tegi selge sammu edasi.

Aasta pettumus – Järvamaa

Eesti meistrivõistluste viimane koht ja allajäämine TTÜ noortele oli neli välismängijat palganud Järvamaale mõru pill. Sportlikust tulemusest veel tõsisem probleem on meeskonna finantsraskused ning võlgnevused mängijatele ja koostööpartneritele. Kui Järvamaa tahab võrkpallikaardile pikemaks ajaks jääda, on vaja noortetööle rohkem panustada.