„Meil oli terve rida katkust nakatumata farme kolmandas tsoonis, mis saavad nüüd hakata normaalselt töötama,“ ütles OÜ Markilo omanik Urmas Laht. „Mulle tähendab see 50 000-60 000 siga.“ See uudis on hea ka tööstustele, kes siiani pidid kolmandast tsoonist pärit sigu ja liha käitlema teistest eraldi.

"Piirangutega alade ulatuse oluline vähenemine on märk tulemuslikust koostööst seakasvatajate, jahimeeste ja järelevalveametnike vahel," ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda.

Otsusega jääb suurem osa Eestist II tsooni. III tsoonis on Saaremaa Laimjala, Orissaare, Pöide, Valjala ning pool Leisi valda, Pärnumaalt Audru ja Tõstamaa vald. Endiselt on seakatkust puutumata Hiiumaa, mis jääb I tsooni.

Varem oli keelatud I või II tsoonist pärinevat metssealiha viia teistesse liikmesriikidesse. Nüüd võib I ja II tsoonist pärit metssealiha viia teistesse liikmesriikidesse, kui liha on eelnevalt läbinud kindla töötlemisrežiimi.

I tsoon on puhverala. II tsoonis on seakatku diagnoositud metssigadel. III tsoonis on seakatku diagnoositud ka kodusigadel.