Tallinnas Vabaduse platsil süüdati tänavu küünlad järgides väljakule märgitud Eesti kontuuri. Küünlad süüdati ka Tartus, Pärnus, Viljandis, Narvas ja mujal Eestis. Vabaduse väljakul kuvatakse ka rohkem kui 32 000 represseeritu nimed, kes 1949. aastal Eestist küüditamisele määrati, nende hulgas ka need, kes vangistati, olid sunnitud põgenema või end varjama.

Vabadussõja võidusamba jalamile asetas pärja Eesti rahva nimel justiitsminister Urmas Reinsalu. Lisaks asetasid pärjad Kaitseliidu ja Kaitseväe nimel Kaitseväe juhataja asetäitja brigaadikindral Indrek Sirel ja Kaitseliidu ülem brigaadikindral Meelis Kiili, Tallinna linna nimel Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, diplomaatilise korpuse nimel Rootsi suursaadik Anders Ljunggren ja Eesti Memento Liidu nimel Leo Õispuu.

„Märtsiküüditamine oli genotsiidikuritegu meie rahva vastu. Me ei unusta kunagi ohvreid ja peame meeles ka inimsusvastased kurjategijad. Järgmisel aastal avame Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaali, kus on kirjas kõigi hukkunud ohvrite nimed,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu oma sõnavõtus.

Eesti Memento Liidu juhatuse liige Peep Varju sõnuloli 1949. aasta märtsiküüditamine Eesti ajaloo suurim genotsiidi- ja sõjakuritegu, mis pandi toime salastatud sõjalise operatsioonina. "Nõukogude okupatsioonivõimu eesmärk oli hävitada eesti rahva võimekam osa ja likvideerida traditsiooniline Eesti küla elulaad.“

Küüditatute mälestamine Viljandis

Küüditatute mälestamine Pärnus
Küüditatute mälestamine Narvas
Küünalde süütamine Tartus