Maanteeameti tehnoosakonna juhataja Jürgo Vahtra sõnul pole maanteeametil küll viimaste aastate läbisõidunäidu kerimise kohta andmeid, kuid mõned aastad tagasi tehtud kontrollid näitasid võrdlemisi hirmutavaid numbreid.

"Läbisõidunäidu kerimise tõestamine on keeruline protsesse. Seetõttu suutsime näiteks 2014. aastal tõestusmaterjalidega tõendada hodomeetri näidu kerimist 32 protsendil sõidukitest kasutatud sõidukite kampaania käigus kontrollitud sõidukitest. Samas usun, et tegelikkuses on läbisõidunäitu keritud umbes 50 protsendil esmaregistreeritud sõidukitel," hindab spetsialist.

Vahtra sõnul viitab igasugune läbisõidunäidu kerimine mitteausatele kavatsustele. "Läbisõidunäidu kerimine on tõsine rikkumine, kui petetakse sõiduki ostjat. Tehnoülevaatusel fikseeritakse sõidukil olev läbisõidunäit sõiduki ajaloo läbipaistvuse huvides, samas tehnoülevaatuse läbimist läbisõidunäidu numbriline väärtus ei mõjuta," lisab Vahtra.

Tarbijakaitseameti soovitusel tuleks autot ostes taolise probleemi otsa sattumist vältida sellega, et võrrelda hindu ja läbisõite näiteks Saksamaa ja Soome automüügilehtedel.

Autot hinnates tuleb meeles pidada, et autol vananevad kõik detailid. Auto tegelikust läbisõidust annavad märku pisidetailid: kulunud iste, rool, käigukang, pedaalid ja igasugused juhtnupud. Auto tegeliku vanuse hindamisel pööra tähelepanu komponentidele, mille ülesputitamine müügi eel on vähem tõenäoline, näiteks gaasi- ja piduripedaali kulumine," soovitab amet.

Kuna sõidukid käivad hoolduses enamjaolt iga kindla läbisõidu tagant, siis tasub uurida näiteks margiesindusest, kas on infot sõiduki hooldusajaloo kohta. Ka Eestis tehtud tehnoülevaatustel märgitakse üles sõiduki läbisõidumõõdiku näit, seda näeb maanteeameti e-teeninduses sõiduki taustakontrollis.