Asevälisminister Meškov: NATO vägede Balti riikidesse paigutamine on Venemaa jaoks oht
Meškov märkis, et „esimest korda pärast Teist maailmasõda näeme me meie piiridel Saksa sõdureid“. „Tihti kõlab muu hulgas meie meedias tees selle kohta, et näe, miks võtab Venemaa sellise jäiga positsiooni NATO vägede positsioonidele paigutamise vastu. Aga ma kinnitaksin, et need numbrid pole sugugi nii süütud. Ütleme, selle aasta jaanuaris paisati Poolasse soomus- ja tankibrigaad – 3500 sõjaväelast ja 2500 ühikut sõjatehnikat. Kas need on laste mänguasjad või mis? Euroopasse paisatakse lahingkoptereid. Märtsiks oodatakse 50 löögikopteri Black Hawk, kümne transpordikopteri Chinook, ligi 2000 sõjaväelase Saksamaale paigutamist. See tähendab, et esimest korda pärast külma sõja lõppu ilmub Euroopasse Ameerika lennuväebrigaad. Nii et olukord ei ole sugugi õndsalik,“ lausus Meškov.
Meškov rõhutas, et see positsioonidele paigutamine on Venemaa jaoks kindlasti oht, seda esiteks. „Teiseks, kes ütles, et sellega see lõpeb? Meil selliseid andmeid ei ole. Kolmandaks, luuakse baas, mis võimaldaks hiljem kiiresti NATO jõudude kohalolekut meie piiridel suurendada. Neljandaks, niinimetatud rotatsioon ei võimalda koha peal ette valmistada ja välja õpetada mitte üksikuid sõdureid ja ohvitsere, vaid juba tuhandeid sõjaväelasi, keda võib perspektiivis kaasata,“ ütles Meškov.
Küsimusele, kas Moskva valmistab ette vastust NATO jõudude positsioonidele paigutamisele, vastas Meškov, et „Venemaa, nagu te teate, on teinud korduvalt avaldusi kõigil tasemetel, et meie julgeolek tagatakse garanteeritult“.
