Eelmisel pühapäeval ründasid USA mereväe eriüksuslased al-Qaida tugipunkti Jeemenis, tegid selle maatasa ja kaotasid ka ise ühe võitlejatest. Nüüd, kui detailid selginema hakkavad, saab Donald Trumpi valitsus rünnaku heakskiitmise eest tublisti kriitikat.

Pühapäeva hommikul maandus Yakla küla lähistel paarkümmend ameerika eriüksuslast, kellega olid kaasas ka mõned kolleegid Araabia Ühendemiraatidest. Nende ülesanne oli rünnata külas asuvat al-Qaida tugipunkti ja võtta kaasa seal asuv elektroonika. Rünnak pidi tulema üllatusena, aga ühel või teisel põhjusel teadsid terroristid eriüksuslaste tulekust ette.

Ameeriklased olid maandunud külast kaheksa kilomeetri kaugusel ja liikusid selle suunas jalgsi. Kohe, kui nad kohale jõudsid, avati nende pihta tuli. „Nad teadsid algusest peale, et asi on pekkis,“ iseloomustas üks endine eriüksuslane toimunut ajalehele New York Times. Terroristid olid rünnakuks valmis ja olid end kindlustanud elumajades, kohalikus kliinikus, mošees ja koolis ning kasutasid naisi-lapsi inimkilbina.

Ameeriklaste oskustest ja tehnoloogiast nende jõud siiski üle ei käinud. Kokkuvõttes õnnestus üksusel tappa vähemalt 14 al-Qaida võitlejat, nende seas pealik nimega Abdul-Raouf al-Dhahab. Surma sai ka ameerika eriüksuslane William Owens ja mitu tema kaaslast sai haavata. Appi kutsuti õhulöögid kopteritelt, droonidelt ja hävituslennukitelt. Sõdureid saabusid evakueerima lennukid MV-22 Osprey, millest üks sai maandumisel vigastada. See tuli õhulöögiga hävitada. Üks selline lennuk maksab 75 miljonit dollarit.

Samuti tapeti paarkümmend kohalikku tsiviilisikut, kelle täpne hulk pole selge. Osa hukkunud naistest liigitub ilmselt võitlejateks: mõned naistest haarasid sõdurite tunnistuste järgi automaadid ja liitusid võitlusega, mida araabiamaades tavaliselt ei juhtu. Sõduritel pole muide põhjust selles osas valetada. Kuna päästikusõrm liigub kiiremini kui mõte, hukkub selliste operatsioonide käigus praktiliselt alati tsiviilisikuid ja kedagi selles hiljem süüdistama ei hakata. Ka koos Osama bin Ladeniga tapeti 2011. aastal mitu tema relvitut perekonnaliiget, ilma et see oleks Barack Obama triumfi kuidagi tumestanud. Häda on vaid selles, et koos teiste laste ja muude kõrvalseisjatega sai surma ka kaheksa-aastane USA kodanik Nawar al-Awlaki. Teadaolevalt polnud ta relvastatud.
Nora al-Awlaki pilt levib džihadistide sotsiaalmeedias kulutulena.

Tüdrukul on kodakondsus tänu isale, kes oli väga kuulus džihaadivõitlejate kihutuskõneleja Anwar al-Awlaki. USA kodanik Awlaki sai surma 2011. aastal CIA droonirünnakus, ilma et USA kohus oleks teda kuriteos süüdi mõistnud. Sellega oli USA esimest korda omaenda kodanikule atentaadi korraldanud. Ehkki Awlaki ohtlikkus oli väljaspool igasugust kahtlust, sai surmaotsuse allkirjastanud Obama inimõigusjuristidelt seetõttu kõvasti kriitikat. Kas järgmiseks hakatakse USA kodanikke ka kodumaal droonidega tapma, küsisid paljud. Kaks nädalat pärast Awlaki surma hukkus järgmises õhurünnakus tema 16-aastane poeg.

Anwar al-Awlaki

Ent ka tavaliste araabia naiste-laste tapmisega kaasnevad mainekujunduslikud mõjud. Lahing pühkis praktiliselt kogu küla maapinnalt, hiljem jõudsid araabiakeelsesse meediasse koledad pildid varemete vahel lebavatest lastekehadest. Neid saab ISISe ja al-Qaida propagandavideotes kasutada veel aastaid. Pealegi on terroristidele hea igasugune reklaam ja al-Qaida on viimastel aastatel kimpus ISISega, kes tavaliselt kogu tähelepanu endale võtab.

Rahvusvahelise Kriisigrupi analüütik April Alley viitas, et Jeemeni al-Qaidal (AQAP) on rünnakust rohkem kasu kui kahju. „See rünnak on hea näide, kuidas asju mitte teha,“ märkis ta. „USA sõdurite kasutamine ja suure hulga tsiviilisikute tapmine toidab ameerikavastasust kogu Jeemenis ja see töötab AQAP kasuks.“ Jeemeni ametlik välisminister Abdul-Malek al-Mekhlafi mõistis rünnaku hukka ja tõdes, et tegu on kohtuvälise tapmisega.

Nüüd aga on debati fookus liikunud sellele, kuidas toimus rünnakuotsus. Valge Maja pressisekretär Sean Spicer ütles kolmapäeval, et tegu oli juba Obama valitsuse heakskiidetud otsusega ja see ootas lihtsalt kuu loomise faasi, et rünnak saaks toimuda kottpimeduses. Obama endised ametnikud kinnitavad, et Spicer valetab ning ekspresident pole sellist otsust allkirjastanud.

Skandaali tõttu on Kongress asunud juhtunut uurima. Esindajatekoja relvajõudude komisjoni liikme Ruben Gallego sõnul on oluline teada, millistel alustel president Trump eriüksuste kasutamist puudutavaid otsuseid teeb. Tema andmetel ei kiitnud otsuse heaks mitte rahvuslik julgeolekunõukogu, vaid kolmeliikmeline koosolek, kus Trumpiga samas toas viibisid ainult nõunikud Steve Bannon ja Jared Kushner. Kumbki neist ei ole erioperatsioonide asjatundja.

Vange lahingus ei võetud, kuid Trump teatas pühapäeval, et eriüksuslased võtsid siiski kaasa palju väärtuslikku luureinfot. Operatsiooniga seotud kõrge luureametnik tunnistas aga NBC-le, et tegelikult pole veel teada, kas rünnakust ka mingit kasu oli. „Läksime sisse sooviga saada telefone ja arvuteid, aga me ei tea veel, kas saadi ka midagi väärtuslikku,“ ütles allikas. „Kes tulistas esimesena, mida meil saada õnnestus ja mis valesti läks – selle teada saamiseks läheb aega.“