Vaher ja riigi peaprokurör Lavly Perling nentisid 2016. aasta kriminaalstatistikat kokku võtval pressikonverentsil, et mullu jõudis kohtusse 20 kuritegelike ühendustega seotud menetlust ning nendest 16 puhul tehti ka juba otsus. Tunamullu olid need arvud vastavalt 14 ja 10 ning 2014. aastal 11 ja 8.

Tuntumad juhtumid oli mullu loomulikult Assar Pauluse grupeeringu ja Leedu sõidukivaraste grupi süüdimõistmine ning Haron Dikajevi ja Andrey Kuzyakini kuritegelike ühenduste tabamine ja kohtusse saatmine.

Siiski tõdes aga PPA juht Elmar Vaher, et Eesti tegutseb endiselt umbes 20 kuritegelikku ühendust, kellest kaheksat peab politsei väga ohtlikuks. "Me kindlasti jätkame nende tegevuse uurimisega ja hoiame silma peal," rääkis Vaher.

Politseijuhi sõnul on tegelikult organiseeritud kuritegevus muutunud võrreldes varasemaga palju nö valgekraelisemaks ehk et kuritegelikud ühendused ei ohusta enam niivõrd tänaval kõndiva inimese turvalisust. "Siiski nõrgestab see riiki, sest üritatakse kehtestada "omi seadusi"," lisas Vaher.

Vaher märkis ka, et Tallinnas tegutseb hetkel kolm suuremat kuritegelikku gruppi, kes tegelevad korterivargustega. Neil ollakse Vaheri sõnul samuti jälil.

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et aastaga võib suures osas rahule jääda – kohtu alla on saadetud mitmed korruptsioonijuhtumid ning kuritegelikud ühendused, aga on teemasid – kuritegeliku vara tuvastamine, majanduskuritegude tõhusam menetlemine ja kannatanusõbralikum ning digitaalsem menetlus, millega tuleb veel palju tööd teha.

Kokku registreeriti Eesti 2016. aastal üldse 28 986 kuritegu. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 26 614, neist 12 372 olid kuriteod. Aasta varem oli see number 31 382, millest 14 966 olid kuriteod. Registreeritud vägivallakuritegude arv oli 7641.

Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse andmetel langes 2016. aastal vägivaldse rünnaku ohvriks 1,8% Eesti elanikest vanuses 15–74 aastat. Politseid teavitas enda sõnul ligikaudu 40% ohvritest.